Täiskogu istungite kaupa: Siim Pohlak

Ebapiisavad andmed.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja ministrite vastu, eriti fiskaal- ja infrastruktuuripoliitika osas. Kriitika on poliitikapõhine (maksude ebaõiglus, Rail Balticu projekti muutmine) ja protseduuriline (Eurostati andmete kahtluse alla seadmine). Kõneleja väljendab sügavat rahulolematust, süüdistades valitsust rahaahnuses ja keskkonnakaitse teeskluses.

Vastasseis on suunatud valitsuse hariduspoliitikale, eriti koolivõrgu kokkutõmbamise plaanile, mida peetakse lühinägelikuks. Kriitika on poliitiline, keskendudes valitsuse suutmatusele arvestada pikaajalist regionaalpoliitilist vaadet ja pakkuda lahendusi elanikkonna paiknemise soodustamiseks.

Otsest vastandumist ei esine, kuid esimene kõne sisaldab kriitikat riiklike protseduuride puudulikkuse ja vastutuse tuvastamise ebakindluse osas pakikontrolli käigus. Kriitika on protseduuriline ja keskendub hooletusest tekkivatele riskidele.

Peamised kriitika objektid on riiklikud institutsioonid, kes on keeldunud võtmast prokuratuuri üle järelevalve rolli, sealhulgas Riigikohus ja Justiitsministeerium. Kriitika on suunatud institutsioonide tegevusetusele ja vastumeelsusele lahendada süsteemseid probleeme, mis puudutavad kodanike õigusi.

Opositsiooniline hoiak on suunatud Reformierakonna juhitud valitsuste vastu, kritiseerides neid perepoliitika möödalaskude ja Rail Balticu kulude kontrolli puudumise eest. Peaministrit süüdistatakse poliitiliste sammude vältimises ja liiga emotsionaalsete seisukohavõttude tegemises, mis tekitavad noortes ebakindlust.