Täiskogu istungite kaupa: Siim Pohlak

Poliitiline seisukoht keskendub tugevale toetusele aktsiiside langetamisele, eriti kütuseaktsiisi ja kerge kütteõli aktsiisi osas. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja seadusepõhine, rõhutades konkreetseid paragrahvide ja numbrite muudatusi (nt arvu 563 asendamine arvuga 359). Poliitiline raamistik on selgelt suunatud maksukoormuse muutmisele.

Kõneleja on tugevalt valitsuse fiskaalpoliitika vastu, kritiseerides teravalt uusi makse ja maksutõuse (sh automaks ja 16–18 uut maksu), mis tema hinnangul jahutavad majandust ja õhutavad inflatsiooni. Ta kritiseerib ka suurprojekte, nagu Rail Baltic, projekti algse visiooni ja tegeliku teostuse (ühe rööpapaari) erinevuse tõttu, nõudes projekti uuesti Riigikogu ette toomist. Poliitiline positsioon on tugevalt tulemuspõhine ja keskendub maksusüsteemi õiglusele ning riigi rahanduse ettevaatavale juhtimisele.

Poliitiline seisukoht on tugevalt kriitiline valitsuse koolivõrgu taandamise suhtes, mida peetakse eufemismidega kaetud nukraks perspektiiviks. Rõhutatakse vajadust siduda haridusvõrgu arendamine pikaajaliste regionaalpoliitiliste meetmetega, et soodustada elanikkonna ühtlasemat paiknemist. Seisukoht on suunatud poliitika parandamisele, nõudes aktiivset riiklikku sekkumist demograafiliste trendide muutmiseks aastaks 2035.

Poliitiline fookus jaguneb riigi toimimise läbipaistvuse ja majanduspoliitika vahel. Majanduspoliitikas on selge suund maksude alandamisele, toetudes põhimõttele, et riik ei saa ennast rikkaks maksustada. Samuti rõhutatakse vajadust tagada protseduuriline vastutus ja vältida hooletusest tulenevat segadust riiklikes teenustes.

Kõige olulisem teema on prokuratuuri järelevalve puudumine, mida peetakse häbiväärseks ja ebaõiglaseks. Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline praeguse õigussüsteemi suhtes, kus menetlus ise muutub inimesele karistuseks. Rõhutatakse vajadust lahendada probleem, mis puudutab liigseid jälitustoiminguid ja pikki kohtuprotsesse.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja opositsiooniline, keskendudes rahvusliku identiteedi säilitamisele, demograafilisele kriisile ja riigi rahanduse vastutustundlikkusele. Kõneleja nõuab valitsuselt konkreetseid poliitilisi samme eesti laste rahvustunde kaitsmiseks ning kritiseerib Reformierakonna juhitud valitsusi perepoliitika möödalaskude ja Rail Balticu kulude kontrolli puudumise eest. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, küsides, kellele riiki ehitatakse, kui sündimus langeb.