Täiskogu istungite kaupa: Siim Pohlak

Retooriline stiil on väga ametlik, neutraalne ja keskendub puhtalt informatsiooni edastamisele. Kasutatakse standardseid ja viisakaid pöördumisi ("lugupeetud juhataja," "Head rahva teenrid," "Head kolleegid"). Kõne on lühike, konkreetne ja puhtalt informatiivne, vältides emotsionaalseid või veenvaid apelle.

Kõneleja stiil on valdavalt kriitiline ja võitlev, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid, et rõhutada ebaõiglust (nt "sada nahka kooritud", "keskkonnast kama"). Ta kasutab oma argumentide toetuseks nii loogilisi majanduslikke põhjendusi (inflatsiooni õhutamine maksutõusudega) kui ka isiklikke anekdoote (pensionäri ja naabrimehe näide) maksude ebaõigluse illustreerimiseks. Toon on nõudlik ja suunatud vastutuse nõudmisele.

Kõnestiil on kriitiline ja küsitlev, kasutades hinnanguid ("nukker perspektiiv," "ilusate eufemismidega kaetud") valitsuse tegevuse iseloomustamiseks. Pöördumine on formaalne ja loogiline, keskendudes poliitiliste plaanide (haridus vs. regionaalpoliitika) kooskõla puudumisele.

Stiil on formaalne ja otsekohene, kasutades pöördumisi "lugupeetud juhataja" ja "Head rahva teenrid". Seaduseelnõude tutvustamisel on kõne äärmiselt lühike ja toetub kolleegide eelteadmistele. Argumentatsiooni toetab lühike, ent mõjukas majanduslik maksiim.

Stiil on kriitiline ja murelik, rõhutades probleemi tõsidust sõnaga "häbiväärne". Kasutatakse analüütilist lähenemist, esitades korduvalt retoorilisi küsimusi ettekandjale, et rõhutada institutsioonide vastumeelsust järelevalve rolli võtmisel. Apellatsioon on suunatud süsteemsete puudujääkide loogilisele lahendamisele.

Retooriline stiil on otsene, kriitiline ja konfronteeriv, nõudes peaministrilt korduvalt konkreetseid poliitilisi vastuseid ja jah- või ei-vastuseid tundlikele küsimustele. Kasutatakse emotsionaalseid apelle (nt šokeeriv avastus kaubanduskeskuses, küsimus, kellele riiki ehitatakse) ning süüdistatakse peaministrit poliitiliste sammude vältimises.