Täiskogu istungite kaupa: Siim Pohlak

Vastuseis on suunatud kohalikele ärimeestele, kes teenivad tulu valla vara pealt, ja vallavalitsusele, kes müüb vara olematute hindadega. Kriitika on intensiivne ja keskendub korruptiivsele käitumismustrile ning poliitilisele pettusele, kus valimisliitude loomisega püütakse varjata samu tegelasi. Kriitika on suunatud eetilistele ja protseduurilistele rikkumistele.

Vastasseis on suunatud "liberaalide" poliitika vastu, keda kritiseeritakse Euroopa eeskujudest lähtumise eest, ignoreerides Eesti ostujõudu ja palgataset. Kriitika on suunatud ka valitsuse fiskaalprioriteetidele, mis eelistavad välisabi kodumaisele finantsstabiilsusele.

Peamised vastased on valitsus ja Reformierakond, eriti Kaja Kallas ja Mart Võrklaev, keda süüdistatakse valega alustamises ja eelarve lõhkiajamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii valitsuse ebaaususele kui ka parlamendi tavade rikkumisele opositsiooni õiguste piiramise kaudu. Kompromiss automaksu osas on täielikult välistatud.

Tugev vastuseis on suunatud peaministri ja valitsuse poliitikale, eriti maksustamise ja eelarvevalikute osas. Kriitika on poliitika- ja filosoofiapõhine, süüdistades valitsust välismaise suurkapitali eelistamises Eesti inimestele ning pankade kaitsmises. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse valitsuse loogika ja valikute selget põhjendamist.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse välismaiste suurpankade huvide teenimises ja Eesti inimeste käest iga sendi väljapigistamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes ebaõiglastele maksupoliitilistele valikutele ja eelnõu tahtlikule venitamisele. Valitsuse kommunikatsiooni süüdistatakse hirmufooni loomises ("Eesti on sõjas!"), mis peletab investeeringuid.

Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse vastu, keda süüdistatakse suutmatuses lahendada olukorda, kus teenindajad pealinnas eesti keelt ei oska. Kriitika on poliitika ja tulemuslikkuse põhine, nõudes valitsuselt konkreetseid samme olukorra lõpetamiseks.