Kuude kaupa: Arvo Aller
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
22 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja Reformierakonna juhitud koalitsioon, keda kritiseeritakse eelkõige protseduuriliste vigade (väljatöötamiskavatsuse ja mõjuanalüüsi puudumine) ning ettevõtlust ja julgeolekut kahjustavate otsuste eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust läbipaistvuse puudumises ja regionaalpoliitika eiramises. Opositsioon on põhimõtteline, kutsudes üles hääletama mitme eelnõu vastu.
11.2024
27 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooniga, keda süüdistatakse regionaalpoliitika eiramises ja "Exceli tabeli" piires kärpimises. Kritiseerib teravalt valitsuse otsuseid (nt automaksu seostamine puuetega inimeste toetusega) ja menetluslikku poolt (mõjuhinnangute puudumine maksutõusudel). Nõuab, et valitsus hakkaks opositsiooni sisulisi ettepanekuid arvestama.
10.2024
22 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, taristuprojektide seiskumine) kui ka tegevuse (politsei jõhker käitumine Sinimägedes) pärast. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, väites, et valitsus tegeleb pseudoprobleemidega, jättes samal ajal idapiiri kaitsmise unarusse.
09.2024
36 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid, kelle tegevust kritiseeritakse nii poliitilisel (põlevkivi, maksupoliitika) kui ka protseduurilisel tasandil (kooskõlastuste puudumine, kiirustamine). Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust suutmatuses, populismis ja ettevõtjate koormamises. Eraldi kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate ja Eesti 200 erakonda.
07.2024
10 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioonipartnerid ja valitsus, keda kritiseeritakse põhiseaduse rikkumise, ebakorrektse seadusloome ja valede põhjenduste eest. Vastuseis maksutõusudele on intensiivne ja kompromissitu, eriti automaksu osas, mida ei saa kõneleja hinnangul ka muudatusettepanekutega parandada. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud) kui ka protseduuridele (põhiseaduslikkus, seletuskirja vead).
06.2024
14 Sõnavõtud
Vastasseis on intensiivne ja suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200, Sotsid), keda süüdistatakse majanduse languses, valimislubaduste murdmises ja ebaõiglases maksupoliitikas. Kriitika on nii poliitika- kui ka menetluslik, lisaks kahtlustatakse peaministrit salajastes tegevustes (Bilderbergi kohtumine, osalemine eraisikuna) ja ministrit konkreetsetes möödalaskmistes (asekantsleri kinnitamine).
05.2024
24 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja konkreetsete ministrite vastu, süüdistades neid läbimõtlemata tegevuses ja protseduurireeglite eiramises (VTK puudumine). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, näiteks süüdistatakse valitsust kohalike omavalitsuste rahakoti kallale minekus ja Boltiga seotud huvide konflikti eiramises. Opositsiooniline seisukoht on intensiivne, väljendudes ettepanekutes eelnõud esimesel lugemisel tagasi lükata (Magusa joogi maks, Maamaksuseadus).
04.2024
42 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja selle ministrid, keda kritiseeritakse ebakompetentsuse, bürokraatia kuhjamise ja menetlusreeglite rikkumise eest (nt eelnõude esitamine ilma mõjuanalüüsita). Kriitika on suunatud ka Riigikogu juhatuse töökorraldusele ja põhiseaduskomisjonile muudatusettepanekute kimpu sidumise eest. Reformierakonda kritiseeritakse spetsiifiliselt ajateenistuse kaotamise eest.
03.2024
39 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, süüdistades neid perede vaeseks maksustamises, riigi õõnestamises ja ebaefektiivses majandusjuhtimises (nt Fibenoli investeeringu kaotus Lätti). Kriitika on nii poliitikapõhine (maksutõusud) kui ka protseduuriline, kritiseerides koalitsiooni taktikat (otsuse eelnõude 51 hääle peale viimine) ja poliitilise kultuuri halvenemist. Valitsust süüdistatakse ka selles, et nad dikteerivad Riigikogule suunda, mitte vastupidi.
02.2024
31 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid), keda kritiseeritakse maksutõusude, rohepöörde poliitika ja maaelu probleemide lahendamata jätmise eest. Kriitika on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust ebaadekvaatses tegutsemises (nt sisserände ja põllumeeste abistamise osas).
01.2024
42 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioonisaadikud, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, sundrenoveerimine) kui ka protseduuriliste küsimuste (Nordica läbipaistmatus, Lehtme juhtumi uurimine, heade opositsiooni eelnõude sisusse süüvimata tagasilükkamine) eest. Kõneleja kritiseerib teravalt ka Haridus- ja Teadusministeeriumi teabenõude salastamist Toila Gümnaasiumi küsimuses.