Kuude kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kõneleja näitab asjatundlikkust automaksu juriidiliste ja põhiseaduslike aspektide osas, viidates Õiguskantsleri pöördumisele ja Presidendi varasemale välja kuulutamata jätmise otsusele. Samuti on detailne teadmine sotsiaalpoliitika meetmetest, nagu puuetega inimeste toetused, vanemahüvitise ülempiir ja kodustelt emadelt ravikindlustuse äravõtmine. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "erisused" ja "mitmekordne maksustamine".

Esineja demonstreerib laiapõhjalist teadmistepagasit: majandus- ja maksupoliitika ning riigi rahandus (maksud, tulumaks, käibemaks, toetused), energiapoliitika (Enefit Green ja siseinfo juhtum), tervishoiu finantskorraldus (Tervisekassa), liikluskindlustus ja kergliiklejate regulatsioon, ning põhiseaduslikud õigused ja järelevalve. Viitab Riigikontrolli, Finantsinspektsiooni ja kriminaalmenetluse põhitõdedele ning kasutab konkreetseid numbreid ja õiguslikke referencesid (põhiseaduse §12, §284).

Näitab tugevat teadmistepagasit liiklusseaduse, linnaruumi reguleerimise ja ohutuse valdkonnas, kasutades konkreetseid näiteid (vanusekontroll, kiivri laenutamine, juhtimisõiguse kontroll) ning rahvusvahelisi võrdlusi. Toob välja numbreid ja uuringuid (2024. aasta õnnetuste statistika, riikide praktikad Saksamaa/Leedu/Pariis jne), mis illustreerivad põhjendatud analüüsi. Seega avaldub tema ekspertiis nii seadusandlike lahenduste kui ka ohutuse ja tervise kaitse nüansside selgitamisel.

Kohati näitab tugevat õiguspõhise regulatsiooni ning haldus- ja väärteomenetluse teemade kompetentsi (väärteomenetlus vs haldusmenetlus, menetlusõigus, Pandora-laeka risk). Viitab spetsiifilistele õigussüsteemi nüanssidele ning Riigikohtu otsusele (Olerex) ja õiguskantsleri seisukohtadele kui tõenditele. Demonstreerib pikaaegset arutelu direktiivide ülevõtu vormide kohta ning argumenteerib menetluste tehniliste aspektide põhjalikku teadasaamist.

Näidatud on tugevad teadmised energiatööstusest ja börsipoliitikast (Enefit Green, Eesti Energia erastamine/ostmine), finantspoliitikast (maksud, eelarve, tulumaks, käibemaks) ning korruptsioonivastase järelevalve teabega (insiderite nimekirjad, Finantsinspektsioon). Kasu tuuakse konkreetsete numbriliste näidetega (nt 68 miljonit eurot, 42% õnnetustest Bolti tõukeratastega, 25 kilogrammi piir). Kasutatakse õiguslikke ja põhiseaduslikke argumente (põhiseaduse § 28).

Näitab tugevat teadmistepagasit riigiabi tunnuste analüüsimisel, riigikontrolli auditide ning kohtupraegide kontekstis (nt Riigikohus, Olerex'i pretsedent). Viitab konkreetsetele andmetele (1,5 miljonit eurot, 1 140 000 eurot), KredExi laenude ja erikomisjonide menetluste osas ning rahvusvahelise lennunduse taustavaadete kaudu püüab selgitada riskantseid lepingulisi otsuseid. Käitab jaoskuhval tsiteeritavaid allikaid (erikomisjonid, prokuratuur, Riigikontroll) oma juttudes, et kinnitada väiteid ning näidata põhiseaduslikkuse ja riigiabi reeglite olulisust.

Kasutab konjunktuuriinstituudi ja Riigikontrolli materjale ning energiapoliitika arutelusid kui tõendusbaasi (nt Peeter Raudsepp, Riigikontroll, energiamajanduse arengukava). Mainib majanduse ja tarbijakäitumise nüansse (tarbimislaenud, säästud, automaksu ja käibemaksu mõju). Esindab teaduslikku lähenemist arvutuste ja mõjuanalüüside vajalikkusele (mõjuanalüüsid, arengukavad).

Näitab tugevat teadmistepagasit tervishoiu infrastruktuuri, eelarveprotsessi ja rahastuse keerukustest: eraldi välja toodud Euroopa Liidu rahastus (2021–2022) 280 miljonit eurot, riigilt oodatav lisa 300 miljonit ning Tallinnale kavandatav osalus umbes 550 miljonit; käsitleb ka korruptsiooniga seotud erikomisjonide materjale ning Nordica juhtumi detaile (190 000 eurot kuus lepingu korral); rõhutab kulu- ja tuluread ning tegevuspõhise eelarve kriitikat ja võimalikke lahendusi.