Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Näitab teadmisi jahiseaduse teemadest ja selle struktuurist: mainitakse ulukijahte, trofeejahti, linnujahti ja päevalimiite ning loomakaitsjate kaasamise võimalust; kasutab erialaseid termineid ja konteksti puudutavaid kaalutlusi, mis viitavad regulatiivsele kompetentsusele.

Näitab teadmisi riigi loomuliku toimimise ja finantsjärelevalve ning põhiseaduslike reeglite teemal: viitab KredExi väljamaksetele, Nordica-lahendusele, koostööle salajase konsultatsioonifirmaga ning procureerimise puudulikkusele; viitab põhiseaduse kommentaaridele ning riigisekretäri nõuetele ja autonoomsusele. Tekitab konkreetseid küsimusi ja õiguslikke viiteid, mis näitavad temal põhineb ekspertiisi valdkondadele.

Näitab põhjalikku arusaama eelarveprotsessist: rõhutab seletuskirja rolli, eelarveklassifikaatorit ja kulu-/tulumõõdikute vajadust. Toob konkreetseid näiteid (Rail Balticu numbreid, 294 miljonit, üheksast numbrist kõnelejaid jne) ning viitab riigikontrollori ja õiguskantsleri seisukohtadele. Kasutab poliitiliste otsuste kontekstis tehnilisi termineid ja seadusandluse nüansse, demonstreerides püsivat teoreetilist-põhist pädevust.

Näitab spetsiifilist kompetentsi haigla infrastruktuuri ja tervishoiusüsteemi kriisiolukordade kavandamisel: nakkuskontroll, haiglavoodeid, maa-alused korrused ja kriisivõimekus; kasutab täpseid numbreid (280 mln euro taasterahastus, 300 mln euro riigieelarve tulu, 550 mln euro Tallinnalt) ning elanikkonna ja teeninduspiirkonna suurust (kõigest kuni umbes 600 000 elanikku). Jutustuses on rõhutatud lisakulude ja tehnoloogiliste uuenduste vajadust ning tulevaste investeeringute mõjusid raviteenuste kättesaadavusele.

Keskendub avaliku korra, korruptsioonivastase kontrolli ja huvide konfliktide teemadele, tuues konkreetseid numbreid (190 000 eurot kuus konsultatsioonile, Itaalias kriminaaluurimine, Nordica pankrot) ning tähelepanekuid valitsuse läbipaistvuse kohta. Tõstab esile koostöövõimetuse ja seadusloome nüansse nagu riigisekretäri rolli muutmise eelnõu. Kasutab erikomisjonide konteksti oma väidete toitmiseks.

Ta näitab teadmisi energiasektori juhtimisest ja riigiomaniku ootuste tasakaalustamisest, viidates Eesti Energia erikomisjoni istungile ja selle eesmärkidele. Lisaks puudutab ta kohtu- ning kohtureformi teemasid, mainides Riigikohtu esimeest Villu Kõvet ja suurema kohtuühendamise küsimust. Kasutab spetsiifilisi termineid nagu dividenditulu, varustuskindlus, keskkonnanõuded ja lisainvesteeringud.