Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Põhifookus jahiseaduse muudatustel; arutelu esimese ja teise lugemise vahel ning muudatuste sisseviimise võimalus; mainitud on konkreetseid aspekte (trofeejaht, linnujaht, päevalimiid) ja vajadus kaasata huvigrupeid ning arutleda laiemalt.

Rõhutab põhiseaduslike ja seaduslike aluste olulisust ning riigisekretäri autonoomsust; keskendub küsimustele riigiasutuste pädevuse ja allkirjade vastavuse kohta põhiseadusele, viidates põhiseaduse kommentaaridele ning tänase muutuse valguses tekkinud küsimustele. Huviorientatsioon on õiguskantsleri ja riigisekretäri rollide ning seadusandluse koostoime selgitamine ja kontrolli suurendamine.

Põhieesmärk on eelarve baasseaduse muutmine ja kulude-tulude eraldi liigenduse seadustamine. Nõuab, et seaduslik raam oleks kontrollitav ja arusaadav ning et muudatusettepanekud oleksid võimalikud esimese ja teise lugemise jooksul. Ta rõhutab vajadust teha koostööd, kaasata kriitika allikaid ja viia meetmed lõpule 2026. aasta eelarve jaoks ning kasutusele võtta mõõdikud ja rangem kontroll.

Legislatíivne prioriteet on Tallinna Haigla rahastuse otsuseelnõu vastuvõtmine Riigikogus; rõhutatakse paindlikkust ja koostöövõimalust, mitte kõigi otsuste järgimist vanast kavast; rõhutatakse, et hääletustulemus sõltub opositsiooni ja koalitsiooni koostööst ning projekti jätkamine eelarveseaduse raames.

Keskendub seaduseelnõude nüanssidele, eriti riigisekretäri rolli muutmisele ja juriidilise kõrghariduse nõude muutmisele; kritiseerib kiirust ja ebavõrdset lähenemist ning rõhutab vajadust tagada sõltumatu ja kriitiline riigiteenistus. Mainib ka, et kliimaseadus ja teised olulised õigusaktid on valitsuse vaates käsitletud ning peab nägema seoste eelnõude vastuvõtmisega üle kontrolli. Eeldab suuremat avalikku järelevalvet ja läbipaistvust seoses seaduste vastavusega põhiseadusele.

Põhisteks valdkondadeks on energiasektori ja riigi omandi juhtimise reguleerimine ning kohtusüsteemi reformi arutelud; viitab võimalusele kohtuühendamisele ning küsib Justiitsministeeriumi seisukohti. Tõstatab vajaduse läbi viia põhjalik mõjuanalüüs enne lõplike otsuste tegemist ning näitab, et parlament on aruteludes kaasatud nii omaniku kui avalike huvide tasakaalustamises.