Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Peamine tähelepanu on jahiseaduse muudatused ja regulatsioonide laiendamine ulukijahile; hoiak on mõõdukas-toetav ning eeldab laiapõhjalist arutelu ja kaasamist, mitte ranget vastuseisu. Ei väljendata tugevat opositsiooni; rõhk on protsessi edendamisel ja võimalike muudatuste sisseviimisel teise lugemise käigus. See on policy-driven ning keskendub konkreetse eelnõu reguleerimise laiendamise vajadusele.

Peamine poliitiline suund on riigiabiotsuste ja governance-i vastutuse tõstmine. Kinnitab osaliselt negatiivse suhtumise Nordica erakorralisse finantseerimisse ja KredExi väljamaksete järelevalveta jätmist, rõhutades vajadust läbipaistvuse ja õigusaktide vastavuse järele. Tugev, kriitiline seisund on suunatud põhiseadusliku raamistikuga kooskõlas oleva vastutuse nõudmisele ning riigisekretäri autonoomsuse ja õiguslikkuse kaitsmisele.

Opositsiooniline ning valdkonnaesindaja, kes võitleb eelarve läbipaistvuse ja õiguspärase menetluse eest. Seisab tasakaalustatud demokraatliku kontrolli eest ning rõhutab, et rahandus- ja eelarvevaldkonna otsuseid ei tohi delegeerida täitevvõimule; on valmis koostööks, kuid kirjutab endiselt tugevasti vastuhääle koalitsiooni senisele lähenemisele. Tugev/põhiteemaks on eelarve struktuuri ja läbipaistvuse parandamine ning seadusandluse muutmine, mitte ainult ajutised parandused.

Põhiline tunnusjoon on Tallinna Haigla projekti tugev toetus, mida nähakse riigi tervishoiu ja majanduse edendamise võtmena. Positsioon on kindlalt proaldis ( tugev) ning rõhutatakse vajadust riigi kaasfinantseerimise ja Tallinnaga jagatava panuse kaudu; kohtutakse kriitikat Reformierakonna tegevuse suhtes 2022. aastal ning hakatakse otsima laiapõhjalist, koalitsioonipõhist koostööd (eelkõige sotsiaaldemokraatide toetusega). Kehtestatud narratiiv on policy- ja performansipõhine ning keskendub projektile laiemasse kasu tervishoiule ja majandusele.

Kuiheidu on valitsuse korruptsioonivastase võitluse ja läbipaistvuse teemadel väga kriitiline, rõhutab ta usaldusväärsuse taastamise vajadust ja huvide konflikte. Ta on tugevalt opositsiooniline ning süüdistab valitsust info varjamises ning kiirete ja ebausaldusväärsete otsuste tegemises. Tema framing on rohkem väärtuspõhine ja õigusselguse kaitse kui pragmaatiline koostöökuuluvus.

Riigi omandisse kuuluva Eesti Energia puhul rõhutab ta, et omaniku ootused tuleb kõrvutada elanike huvidega ja tagada mõistlik elektrihind, mitte keskenduda üksnes dividendidele, varustuskindlusele või investeeringutele. Ta on kriitiline selle kohta, et omaniku ootused ei kajastu kirjalikus vormis ning küsib, miks see eesmärk pole seni dokumenteeritud. Ta taunib kärpeid kohtu- ja valdkondades, mis on tehtud ilma põhjaliku mõjuanalüüsita, ning rõhutab vajadust hinnata kogu süsteemi mõju.