Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Demonstratsioon energiapoliitika nüanssidest: meretuulikute toetus 2,6 miljardi euriga ja selle arvutuste avalikustamise puudumine; arutlusesse toomise ja arengukava järgimise probleemid; Eesti Energia roll ja selle mõju eelarvele ning korruptsioonivastase erikomisjoni kontekst; ning üldine rohepöörde majanduslik mõju ja varustuskindlus. Tekst viitab ka eelarve ja hindade keerukusele tarbija tasandil.

Näitab teadmisi lennujaamade finantseerimisest, sihtfinantseerimisest ja dividendide rollist riigiettevõtetes; toob välja Riia ja Vilniuse lennujaamatasude võrdluse ning mõju tarbijahinnale. Mainib rohepöörde ning CO2 normide järgimise ootusi omanike poolt ning esitab konkreetseid näiteid (2025. aasta dividendide 5,6 mln €, 2026. aastal 7,2 mln €). Demonstratiivne tehniline ning majanduslik arutelu riigi ettevõtete juhtimise teemadel.

Näitab tugevat õiguste ja põhiseaduse tunnetust: viitab põhiõiguste piirangutele, alusprintsiipidele ja ultima ratio’le ning rõhutab vajadust mõjuanalüüside järele. Kasutab õigusalaseid termineid ja viiteid põhiseaduslikkusest tulenevatele põhimõtetele, demonstreerides juristina tekkiva usaldusväärset pädevust arutluses.

Tuleneb konkreetsest viitest Kirikute ja koguduste seaduse § 14 lõige 2 — paika pandud kriteeriumid sekkumiseks, kui organisatsioon kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või inimeste õigusi ja vabadusi. Mainitakse, et olemas on vastavad seadusesätted ning et Vene Õigeusu Kiriku rikkumist ei peeta seaduse rikkumiseks, mis näitab arusaama õiguslikust raamistikust. Ekspertteadmised keskenduvad Eesti õigussüsteemi ja seaduste piiride aktuaalsel tõlgendusel.

Näitab teadmisi energiapoliitikast, riigiabi otsustusprotsessist ja hindamismehhanismidest. Viitab Riigikontrolli, Korruptsioonivaba Eesti esindajatele ja Allar Jõksile kui ekspertidele ning väidab, et otsustusprotsess pole olnud piisavalt läbipaistev ning numbrid vajavad tervikut hindavat analüüsi.

Näitab teadmisi maksustamise ja maksupoliitika osas (pankade avansiline tulumaks, suhteliselt 18% võrreldes isiklike maksude 24%ga) ning kasutab majanduslikke võrdlusi. Viitab majandusharude konkurentsile (pankade ja meretuulikute võrdlus) ning majanduspoliitika tõlgendusele raiutud tähendustele. Teemad on põhiliselt maksustamine ja riiklik majanduspoliitika läbi valitsuspoliitika kriitika.

Esineja demonstreerib teadmisi ühistranspordi rahastamisest ja reformidest, viidates automaksust saadavale tulule ning ameti tehtud muudatustele. Ta kasutab konkreetset ajaloolist konteksti ja rahastamisallikaid, et põhjendada oma seisukohti ning näidata valdkonna toimimise mehhanisme.

Speaker kasutab majandusandmeid konkretiseerides: viitab konjunktuuriinstituudi andmetele, tarbimislaenude ligikaudsetele trendidele ning Swedbanki välja toodud järeldustele säästude jaotusest. Märgib, et 70% inimestel puuduvad säästud, ning rõhutab säästude kasvu keerulist jaotusstruktuuri (rikamad suurem osa). Selline data‑põhine lähenemine näitab majandusteoreetilise arutelu ja statistika rakenduse kompetentsi.

Viitab maksupoliitikale ja majanduslikule mõjule, kasutab numbreid: käibemaksu tõus 24%, tulumaksu tõus ja automaksu teated; viitab Konjunktuuriinstituudi andmetele ja Peeter Raudsepa kommentaaridele, et näidata olukorra halvenemist.

Andmed puuduvad.

Näitab majandus-, maksupoliitika ja avaliku rahanduse teadmisi: viitab konjunktuuriinstituudi juhile Peeter Raudsepp, Riigikontrolli raportile ja maksustamise järeldustele; toob välja avansilise tulumaksu, käibemaksu ja pankade maksustamise nüansse ning salajaste lepingute teemasid RMK-ga. Kasutab spetsiifilisi terminoloogiaid ja viiteid instituutidele, et tugevdada argumente.