Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Selgelt opositsiooniline; kriitiline koalitsiooni energiapoliitika suhtes, väidab, et otsused sünnivad tagatoas ja kiirustatud menetlusega. Nõuab demokraatlikku arutelu Riigikogus ning vastutust, sealhulgas ministri tagasiastumist.

Kõrgendatud vastuolu ametliku omanikupoliitikaga ning dividendide väljamaksmise korraldustega riigi ettevõtetes; kriitika suunatud peamiselt poliitika kui majandustegevuse ning tarbijahindade vaheliste tasakaalude ebaõiglusele. Intensiivne, otsene ja nõudlik: küsib konkreetseid selgitusi ning viib väited tähelepanu keskmesse, kuid ei pruugi väljendada konkreetset ami intuitiivset kompromissi.

Selgelt opositsiooniline suhtumine põhiseaduse muudatustele; kriitiline koalitsiooni ja seda toetavate jõudude suhtes. Sõnumid keskenduvad demokraatia, õigusriigi ja julgeoleku kaitsmisele ning muudatuste menetluse ja alusprintsiiipide vastuolu paljastamisele; kompromissi ei ole märgata, rõhutatakse vajadust läbipaistvuse järele.

Kõik kriitikad on suunatud valitsuse seadusmuudatuste kavadele ja registrikanne võimaldavale lähenemisele. Ta rõhutab, et see on ohtlik õigusriigile ja peab väidetavaid “valede” narratiive valeks, seades esiplaanile olemasoleva seaduse kasutamise ja õiguste kaitse, mitte muudatuste vastuvõtmise. Vastane on poliitikule, mitte isikutele.

Opposiioonina kritikaga suunatud koalitsiooni otsustusprotsessile ja kiirustavale seadustamisele. Rõhutatakse, et kriis pole piisavalt läbipaistvalt käsitletud ning vajadust on avalikuks debattiks ja aruteluks kogu ühiskonna ees.

Tugevalt opositsiooniline: kritiseerib valitsust ja Reformierakonda seoses pankade maksukoormuse ja üldise majanduspoliitikaga. Intensiivne ja argumenteeriv stiil, kriitika keskmes on ebaõiglane kohtlemine pankade suhtes ja soov valitsuse poliitikale alternatiivset, läbipaistvamat lähenemist. Kompromissi[taotluse] puudumine ei ole otseselt esile toonu.

Vastaseks peamiseks jõuks on praegune valitsus/koalitsioon, keda süüdistatakse rahastuse puudumises, lubaduste mittetäitmises ja käesoleva reformi edasiliikumise takistamises. Intensiivsus on kõrge, kuna kriitika keskendub otsuste ja rahastuse jätmisele ning efektiivse tulemuse puudumisele.

Selgelt opositsiooniline seisukoht valitsuse suhtes: kritiseeritakse majanduspoliitikat, muretsetakse tavaperede heaolu ning süüdistatakse valitsust tähelepanematuses rahva suhtes. Lisaks rünnatakse Eesti 200‑t kui oppositsiooni liikmeid ning väidetakse nende pettuseid ja valijate eksitamist; toon on järsult kriitiline ja vastumeelne.

Tihe kriitika valitsuse maksupoliitika kohta; kritiseerib nii praegust kui ka eelmist valitsust maksupoliitika tõttu tekkinud koormuste kohta; rõhutab vajadust muutuste järele ja vastutuse võtmist.

Tugev oppositsiooniline hoiak konkreetse välisministri ja selle erakonna poolt; kriitika keskendub ministri käitumisele ja erakonna taustale ning rõhutab vastasseisu protokolliliste normide ja eetika osas.

Selgelt vastandlik valitsuse ja Reformierakonna koalitsiooni suhtes: kriitika keskmes on maksud, majanduspoliitika mõjud lihtsurelikele ning eelarve läbipaistvus. Toob välja, et valitsus “kuritegelikult” on majandust juhtinud ning pakub alternatiivina pankade liigkasumi maksustamist; rõhutab vajadust kaitsta haavatavaid gruppe ning lubab potentsiaalse võimuvahetuse korral maksukorralduse muutmist.