Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kohati käibiv ja combatiivne toon, rõhk süüdistustel ja kutsel vastutuse võtmisele. Kasutab tihti retoorilisi küsimusi ja viiteid teiste kolleegide kriitikale, et suurendada vaikiva avalikkuse tähelepanu ja hoolust teemade üle.

Kriitiline ja ebamugavust esile kiskuv; kasutab otseseid küsimusi ning andmepõhist retoorikat, et sundida vastuseid. Kasutab mõistlikku ja faktipõhist lähenemist, kuid lisab ka teravat tähelepanu köitvaid tähelepanekuid ning skepsist valitsuse narratiivide suhtes. Protseduuriliselt ning emotsionaalselt tasakaalustatud, kuid üldiselt võitlevalt püüdlev toon.

Rõhutatult combative ja emotsionaalne toon, kasutab hüüatusi, küsimusi ja tugevaid metafoore (nt „on aeg maskidel langeda”, „bluff”). Kasutab nii tugevat eetilist väärtuspõhist kõnelaadi kui ka kriitilist, põhjendust nõudvat argumenteerimist, mis püüab rahvast ja kolleegide tähelepanu köita ning karta süüdistusi.

Kõne on combatiivne ja otseselt kriitiline, algab tugeva hoiatuslaadse tooniga ning kasutab mitmeid tugevdatud väiteid: “See on vale!”, “See on tegelikult oht õigusriigile.” Kaasneb retooriline kontrast tegeliku seaduslikkuse ja valitsuse sammude vahel. Tekstides on kasutatud lühikesi, emotsionaalseid avaldusi koos üleminekuga faktide mainimisele.

Kõnelejapoolne toon on formiaalne, kriitiline ja küsimustele suunatud. Kasutab otseseid viiteid ja retoorilisi küsimusi ning kriitilisi fraase nagu “numbrimaagiasse kinni,” et tõsta esile läbipaistvuse ja demokraatliku debati vajadust.

Kablate, konfliktivõitlev toon; kasutab hüüatavaid küsimusi ja sarkasmi, näiteks “raha tuulde” ning “uus Nokia” metafoore. Kombinatsioon emotsionaalse koorma ja loogilise argumentatsiooni vahel; stiil on tihedalt pöördumatu ja provokatiivne, kuid säilitab teatava nalja ja näitlikkuse. Tekstides kasutatakse retoorseid võtteid, et äratada tähelepanu ja rõhutada kriitikat.

Rhetoriline stiil on konkreetne ja kriitiline, kasutades minevikuvõrdlust (enne/peale) ja otseseid tõstatatavaid küsimusi nagu “Kas mul on õigus?”. Ta eelistab faktidele tuginevat argumentatsiooni ning pöördub otse ministri poole, hoides toonis kaastunnet ja otsustavust.

Kõneleja on jõuliselt konflikti suunatud ja emotsionaalselt laaditud, kasutades otseseid kõnetiile ja süüdistusi. Ta kasutab karjuvaid vastandusi, rõhutab rahva rolli ning tekitab pingeid, näiteks süüdistades valitsust EKRE‑ga hirmutamises. Teksti iseloomustab ka kriitiline, süüdistav toon ning lõigetes on tunda nii terviklike argumentide kui stiililiste retooriliste kuldide kasutamist (nt rahva nimel kõnelemine, küsimuste esitamine).

Urgentne ja empaatiline toon, kriitiline ja argumento-keskne; kasutab küsimusi nagu „Kuidas need inimesed uuel aastal hakkama saavad?“ ning rõhutab reaalseid probleeme inimeste jaoks.

Kõneleja kasutab vormilt ametlikku, kuid combative ja otsest tooni; esitatud on tugevad süüdistused ning retoorilised küsimused, mis keskenduvad moraalsele ja protokollilisele kriitikale.

Kohatu ja kombineeritud stiil: combative, süüdistav ning emotsionaalselt laetud. Kasutab retoorilisi küsimusi ja tugevaid lausekäike (nt "kuritegelik") ning märkimisväärset retoorilist tugevdust, et tähelepanu kõnet haarata; tasakaalustab emotsiooni ja faktidega, kuid üldiselt kaldub teravalt kriitikasse.