Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Omab teada-tundmist privaatsuse, andmete kättesaadavuse ja julgeolekuküsimuste alal, viidates riskianalüüsidele, varuplaanidele ja seostele PPA, Maksu- ja Tolliameti ning sisekontrolli näidetega. Esineb konkreetsete numbrite ja institutsioonide viidetega (nt 1400 ametnikku), mis näitavad tehnilist teadmist valdkonna nüansside kohta.

Ta kasutab selgelt näiteid ja andmeid (nt 42% õnnetustest Boltiga, 13,68% Tuule tõukerataste puhul), et argumenteerida kindlustuse ja regulatsiooni mõju. Tõstab esile ministeeriumide, Konkurentsiameti ja Tervisekassa rolli ning arutab seadusloomelise lähenemise probleeme ning turu tasakaalu. Demonstratiivne, data-toega regulatiivne analüüs ning tähelepanu ohutuse ja tarbijakaitse kontekstile.

Esineja näitab tugevat teadmistepagasit põhiseadusest, andmete kaitse ja jälgimise riskidest, mainides riive põhimõtet ja tehisaru rolli andmeanalüüsis. Viidatakse Rahandusministeeriumi, PPA ja Tervisekassa esindajate seisukohtadele ning arutelu kulude ja väärtuste läbivaatusele (nt märgitud 3,5 miljoni euro suurune toetus Euroopa Liidult). Tegevusspektris on tugevad õigus- ja andmekaitse alused ning järjepidev viide institutsioonide rollile.

Rõhutab tugevat eelarve- ja finantskorralduse teadmisi (nt palga- ja ürituste kulude taseme küsimused, eelarvest tulenevad piirangud). Tõstab esile insidernimekirja, Finantsinspektsiooni rolli ja § 284 kriminaalmenetluse piiranguid, näidates seadusandlikku ja järelevalvealast oskusteavet ning erikomisjonide tööd.

Ta näitab teadmisi korruptsioonivastaste erikomisjonide tööst ning siseinfo ja ärisaladuse õiguspõhimõtetest. Viidatud Enefit Greeni kaasus ja prokuratuuri menetlus näitavad temale omast arusaama juhtumite keerukusest ning järelevalve rollist. Kasutab täpseid termineid nagu "sisering" ja "siseinfo".

Toonitab teadmisi kohalike omavalitsuste eelarvest ja maksudest (maamaks, automaks, käibemaks, tulumaks) ning nende mõju koolidele, sotsiaalpoliitikale ja infrastruktuurile. Tõstatab konkreetsed probleemid nagu tasuta ühistranspordi kaotamine, teede rahastuse vähendamine ning hoolduskulude kasv. Põhineb arutelul maksumuudatuste ja kohalike vahendite puuduse mõjustel.

Näitab teadmisi finantsturgude toimimisest ja siseinfo riskidest: viitab kauplemismahtude äkilisele suurenemisele enne uudise avalikustamist ja seosele siseinfoga. Tõstab esile õigussüsteemi toimingu (kuriteoteade Keskkriminaalpolitseile ja edasine kaasamine prokuratuuriga) kui osa korruptsioonivastase analüüsi. Näitab ettevõtte ja finantsturu huvide kaitse ning vastutustundliku juhtimise teadmist.

Kasutab andmeid ja konkreetseid numbreid (250 000 eurot, 243 000 eurot, pool miljonit eurot, palgafond 12 miljonit, CEO palk ~€10 000) tööjõu ja avaliku sektori kulude analüüsimisel. Esiletõstetud teemad: tervisekassa tööjõupoliitika, mõjuanalüüside vajadus ja üldine riigieelarvekulude kontroll. Põhjalik, faktide abil toidetud kriitika tööjõuturu ja institutsionaliseeritud kulude osas.

Esineja demonstratiivne finants- ja maksupoliitika teadmiste ning andmete kasutamise austus: viitab konkreetsetele numbritele (2% tulumaks, 24% käibemaks) ja suurtele kulukomponentidele (Enefit Green tagasiost 68 miljonit, suvepäevad 254 000, koolitused 243 000, palgafond 12 miljonit eurot). Kasutab näiteid korruptsioonivastase erikomisjoni ning siseinfo lekkega seotud sündmustest, et illustrateerida tähelepanu nõudmist. Tõstab esile rahanduse ja järelevalve temaatika kui tema tegevuse põhivundamenti.

Ta näitab tähelepanu tööhõive ja noorte tööjõu teemadele, viidates augusti töötuse näitajatele ning noorte erialase hariduse puudumise võimalikele põhjustele. Viited Riigikontrolli auditeerimisele ja salalepingutele näitavad oskust kõrvutada statistikat, institutsionaalseid kontrolle ja seadusandlikke küsimusi. Üldjoonelt on tema eksperttegevus data- ja institutsiooniliste allikate kasutusel ning noorte hariduse ja tööjõu teemade sidumisel.

Tugev teoreetiline ja menetluslik kompetentsus: viitab konkreetsetele teemadele nagu riiklik lemmikloomaregister ja kiibistamine, mootorsõidukimaksu mõjuanalüüsi puudumine ning Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse ühilduvuse küsimused. Esitatakse arvulisi kaitsevõimalusi (nt 21,9% intressid, riigi kahju hüvitamise riskid) ja linaseid näiteid eelarve läbipaistvusest ning muudatuste sidumisest. Kasutatakse viiteid seadusandlikele protsessidele (nt halduskohtute kaasamine, eelhääletamise reformid) ning analüütilisi argumente mõju ja õiguspidevuse kohta.