Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kasutab tugevahoiatavat ja kriitilist toonust, sageli küsimustega ja hüüatustega (“Kujutage ette…”) ning detailide kaudu kahtluse esitlust. Tekstis on emotsionaalne, kuid samas narratiivne ning spetsiifiliste näidete ja tähelepanekutega rikkalik stiil.

Rõhk on combative ja kriitiline. Kasutab emotsionaalset ja süüdistavat tooni, viidates lobile ja annetustele ning kasutab retoorilisi küsimusi, et tõstatada küsimused seaduse eesmärkide ja läbipaistvuse kohta. Anecdotal ja statistiline toetus kõhkluste ja nõudmiste jaoks.

Kõne on ärevust tekitav ja kriitiline, kasutades tugevaid retoorilisi vahendeid nagu Orwelli viide ning emotsionaalseid küsimusi. Tähtis on moraalne ja põhiõiguste argumentoos, mitte neutraalne tehniline arutelu; stiil kombineerib süže ja faktuaalse viitamise, kuid kaldub pigem sügavama moraalse hoiatuse poole.

Otsustavalt kriitiline, kuid formaalne toon. Kasutab konkreetseid näiteid ja viiteid ning esitab palju küsimusi, et sundida vastuseid ja suurendada läbipaistvust. Kombineerib emotsionaalset paljastust ja menetluslikku argumentatsiooni.

Rõhk on formaalne ja lugupidav; kõne algab tänuga ning esitatakse konkreetseid küsimusi. Kasutab dialoogilist, uurivalt suunatud lähenemist, mis rõhutab vajadust selguse ja vastuste järele.

Rõhk on hüübivalt kriitiline ja jõuline ning üksteisega emotsionaalselt laetud. Kasutab moraalset ja tavalisest elust lähtuvat kõnet, süüdistab sihikindlalt opositsiooni ning kasutab korduvaid lofte nagu “Toompea poliitika tuleb kohalikest omavalitsustest eemale hoida.” Segab emotsionaalset kõnet faktidel ja soovitab valijaid tegutseda.

Räägib formaalselt ja faktipõhiselt, kasutades tehnilisi termineid nagu siseinfo ja kauplemismahud. Toon on ettevaatlik, kuid otsene ning suunab tähelepanu uurimisele ja aruandlusele; rõhk on koostöö ja läbipaistvusel, mitte pealesunnitud süüdistustel. Esitus on tasakaalukas ning soovib jätkata arutelu ja protsesside läbivaatust.

Kõnemaneer on combatiivne ja otseütlev; kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja spetsiifilisi andmeid, et kinnitada kriitikat. Ton on formaalne, kuid teravalt kriitiline ning rõhutab vastutuse ja läbipaistvuse vajadust. Tekstis on nii emotsionaalne kui ka mõtete loogilist põhjendust segav segu.

Rõhk on combative ja süüdistav, kasutades emotsionaalseid mõisteid nagu maksutsirkus. Tekstiivistuses on sageli otsene, küsimustega vormitud retoorika ja konkreetsete näidetega illustreerimine; stiil on ametlik, kuid teravalt kriitiline ja töötab faktidel ning numbrilisel argumendil.

Rõhk on mõõdukal, viisakal ja formaalsel toonil, keskendudes küsimustele ja faktidele. Kasutatakse data viiteid ja ametlikke allikaid ning lasub pehme, analüütiline ja mitte-aggressiivne diskussioon, mis sobib arutelule ja vastuste otsimisele.

Rõhk on formaalne ja küsimustele suunatud, tihti kasutab lugupeetud viisakusavaldusi (Aitäh!), kuid sisult on kriitiline ja julgelt ettepanekuline. Kasutab faktipõhist argumentatsiooni, näiteid ja konkreetseid küsimusi, et suunata arutelusid ning esitada nõudmisi vastuseid ja muutusi. Mõnel juhul lisandub terav kriitika koos isiklike tähelepanekute või süüdistustega (nt ministrite või koalitsiooni tegevuse käsitlemine).