Kuude kaupa: Rene Kokk

Kokku kuid: 19

Täielikult profileeritud: 19

10.2025

7 Sõnavõtud

Stiil on formaalne, kriitiline ja andmepõhine, keskendudes loogilistele argumentidele ja suurtele rahasummadele. Kõneleja kasutab teravaid retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla ministri ja ministeeriumide eelarve koostamise oskus. Ta kasutab metafoori "sõnumitooja peksmine" valitsuse kriitika tagasilükkamiseks Konjunktuuriinstituudi suunal.
09.2025

9 Sõnavõtud

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja kohati emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid (nt Kaitseliidu "vanu raipeid kokku" ja maaomanike "ülelaskmine"). Ta nõuab ministritelt otseseid ja asjakohaseid vastuseid, kritiseerides teravalt debatikultuuri, kus küsimustele ei vastata. Tone on valdavalt süüdistav ja probleemidele keskenduv.
06.2025

10 Sõnavõtud

Retooriline stiil on teravalt konfronteeriv ja tungiv, kasutades korduvalt väljendit "täiesti jabur" (ERJK teemal). Kõneleja toetub loogilistele argumentidele (efektiivsus, turvalisus), kuid esitab need emotsionaalse intensiivsusega, rõhutades ministri madalat reitingut ja väärtushinnangute "kuristikku" rahvaga. Küsimuste esitamisel nõutakse konkreetseid ja praktilisi vastuseid, mitte teooriat.
05.2025

55 Sõnavõtud

Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja tungiv, rõhutades vajadust tegutseda kiiresti elukalliduse ja valitsuse ebakompetentsuse vastu. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle (nt kogukonna kadumine, pensionäride väärikus) ja isiklikke näiteid (Ikla reisi kirjeldus). Ministereile heidetakse ette arrogantsust, eluvõõrust ja silmakirjalikkust, nõudes neilt sisulist süvenemist ja rahvaga kohtumist.
04.2025

44 Sõnavõtud

Retooriline stiil on terav, võitluslik ja tungiv, kasutades sageli emotsionaalseid ja hukkamõistvaid termineid ("jabur," "kobarkäkk," "hoolimatus"). Kõneleja toetub nii majandusandmetele kui ka moraalsetele apellidele, esitades sageli otseseid küsimusi ja süüdistusi valitsuse aadressil. Ta kritiseerib vastaste üleolevat suhtumist ja kasutab irooniat, näiteks soolise identiteedi teemal või Mart Võrklaeva ajaloolise rolli kirjeldamisel.
03.2025

17 Sõnavõtud

Kõne on valdavalt kriitiline, nõudlik ja kohati võitluslik, eriti valitsuse ja oponentide suhtes (nt "paljusõnaline tühi jutt"). Kasutatakse nii loogilisi argumente (inflatsiooni ja maksutõusude andmed) kui ka emotsionaalseid apelle (pere toimetulek, riigikaitse panustajate unustamine). Stiil on formaalne, kuid otsekohene, nõudes konkreetseid ja praktilisi vastuseid.
02.2025

26 Sõnavõtud

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, kasutades valitsuse iseloomustamiseks sarkastilist keelt ("lendav tsirkus"). Kõneleja nõuab korduvalt konkreetseid nimesid ja andmeid (ametnikud, ettevõtted), viidates võimalikule korruptsioonile ja huvide konfliktile. Toon on valdavalt tõsine ja nõudlik, rõhutades ebaõiglust ja segadust.
01.2025

18 Sõnavõtud

Toon on valdavalt kriitiline, asjalik ja kohati emotsionaalselt laetud, kasutades väljendeid nagu "jabur," "masendav lugemine" ja "äärmiselt nördima panev". Kasutab loogilisi apelle, viidates konkreetsetele faktidele ja statistikale (nt. leibkonna kulud toidule 20–30%). Korduv retooriline võte on meeldetuletus, et Riigikogu on Vabariigi Valitsuse tööandja, rõhutades parlamendi ülimuslikkust.
12.2024

15 Sõnavõtud

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja sageli süüdistav, kasutades sõnu nagu "silmakirjalik" ja "ebamõistlik". Kõneleja esitab palju detailseid ja protseduurilisi küsimusi, kuid toetab neid ka emotsionaalsete argumentidega, viidates ebaõiglusele perede ja vanasõidukite kollektsionääride suhtes. Ta kasutab isiklikke anekdoote (Ikla piiripunkti külastamine) oma argumentide kinnitamiseks ja teeb teravaid isiklikke märkusi ettekandja suunas.
11.2024

18 Sõnavõtud

Toon on valdavalt konfronteeriv, kriitiline ja kohati süüdistav, eriti valitsuse ja ministrite suunas (nt nimetades ministrit automaksu "reklaamnäoks" ja süüdistades peaministrit "spinnimises"). Kasutab emotsionaalseid apelle (vaesumine, suurperede raskused, kooli 105. aastapäev) ja rõhutab läbipaistvuse puudumist. Stiil on otsene ja nõuab konkreetseid vastuseid, väljendades rahulolematust vastuste puudumise üle.
10.2024

24 Sõnavõtud

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, irooniline ja otsekohene, pöördudes ministrite poole kohati eesnime pidi ("Jürgen"). Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle (pedofiilide teema, abivajajate olukord) ja rõhutatakse "talupojamõistuse" puudumist valitsuses. Kõneleja väljendab sageli nördimust ja umbusku ("Uskumatu!", "Tule taevas appi!"), kritiseerides valitsuse tegevust "rumaluseks".
09.2024

14 Sõnavõtud

Toon on valdavalt kriitiline ja murelik, eriti valitsuse tegevuse ja õigusselgusetuse suhtes. Kasutab nii loogilisi argumente (majanduslik kahju, julgeolekuaspektid) kui ka emotsionaalseid apelle (ajalooline mälu Pronkssõduri kontekstis, perede lahkumine). Maaomanikele suunatud nõuanded (nt tuulikutega seoses) on ettevaatlikud ja isalikud, rõhutades talupojatarkust ja pikaajalist perspektiivi. Kasutab tugevat ideoloogilist keelt, viidates vajadusele võidelda "süvariigi" vastu.
07.2024

11 Sõnavõtud

Toon on valdavalt kriitiline, murelik ja kohati konfronteeriv, kasutades tugevaid väljendeid nagu "täielik bardakk" ja "väga suur segadus majas." Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (eelarve numbrid, mõjuanalüüsi puudumine) kui ka emotsionaalseid apelle, rõhutades maapiirkondade elanike ja suurperede raskusi. Kasutatakse ka sarkasmi, viidates vajadusele "rehavarrega vastu pead saada."
06.2024

9 Sõnavõtud

Toon on valdavalt konfronteeriv ja kriitiline, kasutades otseseid süüdistusi ja nõudlikku keelt. Näiteks nimetab kõneleja Riigikogu aseesimeest "provokaatoriks" ja süüdistab Reformierakonda "tuulelipu" moodi käitumises. Kasutatakse nii loogilisi argumente (eelarveettepanekud) kui ka emotsionaalseid apelle (maainimeste raske olukord, laste toetamine).
05.2024

11 Sõnavõtud

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja nõudlik, süüdistades valitsust arrogantsuses ja "teerulli" taktika kasutamises. Kasutatakse korduvalt retoorilisi küsimusi, et nõuda vastust ja viidet seaduse normidele, eriti muudatusettepanekute kokkusidumise osas. Toon on terav, süüdistades koalitsiooni hüpokriisias ("käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi") ja nõudes ministrilt viisakust ("Ära kobise!").
04.2024

14 Sõnavõtud

Kõneleja retooriline stiil on võitluslik, kriitiline ja sageli irooniline, kasutades tugevaid süüdistusi valitsuse aadressil (nt poolikud faktid, ametnike arusaamatus). Ta toetub nii loogilistele argumentidele (uuringud, statistika) kui ka emotsionaalsetele apellidele, rõhutades maaelanike ja spetsiifiliste elanikegruppide (suurpered, jahimehed) raskusi. Kasutatakse ka protseduurilisi küsimusi, et juhtida tähelepanu Riigikogu töökliimale ja menetlusvigadele.
03.2024

18 Sõnavõtud

Retooriline stiil on kriitiline ja otsene, kasutades sageli teravaid küsimusi ja süüdistusi valitsuse tegevusetuses või pahatahtlikkuses. Toon on murelik, eriti rääkides perede ja maapiirkondade olukorrast, ning sageli kasutatakse retoorilisi küsimusi vastaspoole argumentide proovile panemiseks. Kasutatakse nii loogilisi argumente (tulevikuprobleemide ennetamine) kui ka vihjeid poliitilisele lobitööle (autoliisingu tõstmine).
02.2024

15 Sõnavõtud

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja otsene, eriti valitsuse ja istungi juhatajate suunas, kasutades väljendeid nagu "täiesti jabur" ja "täielik jama". Kasutab nii faktilisi andmeid kui ka põhimõttelisi ja emotsionaalseid apelle, näiteks avaldades automaksu vastase vaikiva protestiga solidaarsust raskesse olukorda sattuvate inimestega. Rõhk on asetatud ebaõigluse ja menetlusliku vildakuse esiletoomisele.
01.2024

26 Sõnavõtud

Kõneleja retooriline stiil on valdavalt kriitiline ja kohati konfronteeriv, kasutades teravaid väljendeid nagu "rohepöördehullus", "perekondade solgutamine ja alandamine" ning "lömitamine". Ta nõuab ministritelt ja ettekandjatelt konkreetseid vastuseid, uuringutele viitamist ja printsiipide lahtirääkimist (nt automaksu seos jõukusega). Kasutatakse ka irooniat ja ajaloolisi paralleele (Savisaare analoogia) ministrite vastuste tõlgendamise kritiseerimisel.