Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Stiil on formaalne, lugupidav ja institutsionaalne, pöördudes juhataja ja ministri poole. Retoorika on küsitlev ja analüütiline, keskendudes emotsioonide asemel konkreetse statistilise teabe väljanõudmisele eelnõu kohta.

Kõneleja retooriline stiil on kriitiline, tõsine ja emotsionaalselt laetud, väljendades vastuste suhtes "äärmist kurbust". Kasutatakse ajaloolisi analoogiaid (lobotoomia) loogilise argumendina, et vähendada vastaspoole teaduslikku autoriteeti. Stiil on formaalne ja keskendub vastaspoole peamise väite (konsensuse) ründamisele.

Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle (eakate ahastus, noorte väljaränne) ja loogilisi argumente (topeltmaksustamine, rahvusvahelised näited). Valitsuse tegevust kritiseeritakse teravalt, kasutades sõnu nagu "jabur" ja "äärmiselt nördima panev". Vastastele esitatakse otseseid väljakutseid, viidates nende varasematele valimisloosungitele.

Stiil on formaalne, kriitiline ja faktipõhine, pöördudes lugupidavalt aseesimehe ja ettekandja poole. Kasutatakse loogilisi argumente, mida toetavad konkreetsed näited eelarvevigadest, ning retoorilist küsimust, et seada kahtluse alla komisjoni otsuse põhjendatus.

Retooriline stiil on kriitiline, asjalik ja nõudlik, kirjeldades auditi sisu kui "väga masendav lugemine". Kõneleja esitab otseseid ja detailseid küsimusi, nõudes valitsuselt selget ja paragrahvidele tuginevat kirjalikku põhjendust teabe salajas hoidmise kohta. Apellatsioon on pigem loogiline ja protseduuriline, rõhutades läbipaistvuse vajadust.

Retooriline stiil on alguses lootusrikas ja konsensust otsiv, küsides võimaliku pretsedendi kohta, kus kõik saadikud eelnõu toetavad. Seejärel muutub stiil kriitiliseks ja nõudlikuks, süüdistades Valitsuse liikmeid fundamentaalses arusaamatuses oma rollidest. Kasutatakse loogilisi apelle ja esitatakse teravaid küsimusi konkreetsete ajakavade kohta.

Retooriline stiil on ettevaatlik ja murelik, keskendudes potentsiaalsetele tulevikuriskidele ja vajadusele olla iseseisev. Kõneleja esitab oma seisukoha otsese küsimusena ministrile, kasutades loogilist argumentatsiooni julgeolekuohtude (nt kaablite lõhkumine) kaudu. Toon on formaalne ja küsitlev, nõudes konkreetset hinnangut ("kümne palli süsteemis").