Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Tundub olevat teadlik sisserände ja viisaregulatsiooni teemadest. Rõhutab vajadust kvantitatiivse statistika järele, et mõista elamislubade väärkasutamise ulatust ja trendi (tõusev või langev).

Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalsete soode teemal ja teadusliku konsensuse kriitilisel hindamisel. Ekspertiis seisneb ajalooliste näidete (seto keel, lobotoomia) kasutamises, et vaidlustada praeguste teaduslike seisukohtade püsivat kehtivust ja nõuda ettevaatlikkust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitikas (käibemaks, aktsiisid, automaks) ja eelarve järelevalves, kritiseerides sadade tuhandete eurode raiskamist analüüsidele ja 100 miljoni euro tegevusteta seismist eelarves. Samuti on tal teadmisi energiapoliitikast, käsitledes põlevkivienergiat, punkerdajate registrit ja otseliinivõimekust. Kasutatakse statistilisi andmeid (nt toidu osakaal leibkonna kuludes 20–30%) ja rahvusvahelisi võrdlusi (EL-i ja USA käibemaksumäärad).

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi riigieelarve koostamise mehhanismidest ja eelarvevigadest, kasutades konkreetseid finantsandmeid ja viiteid. Erialane fookus on fiskaalsel järelevalvel, tuues näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rea pealt leitud 100,4 miljoni euro suuruse topeltkande ja Rail Balticu eelarveprobleemid.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi riigiettevõtete haldamise ja auditeerimise protsesside kohta, teades Nordica erikontrolli auditi mahtu (20 vs 120+ lehekülge) ja ajalist ulatust. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "erikontroll" ja viitab analoogsetele riskijuhtumitele (Tallinna Sadam, Rail Baltic), rõhutades süsteemseid riske 25 riigi äriühingu seas. Ekspertiis on suunatud juhtimisvigade ja finantsriskide tuvastamisele.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigivalitsemise struktuurides ja seadusloome protsessides, kasutades termineid nagu "väljatöötamiskavatsus" ja "pretsedent". Erialane fookus on suunatud finantsläbipaistvuse mehhanismidele ja Riigikogu ning Valitsuse rollide selgitamisele.

Kõneleja näitab teadmisi energiatootmise planeerimisest, eriti gaasielektrijaamade rajamisest ja kütuseallikate (põlevkivi, kohalik gaas) võrdlemisest. Ta rõhutab tarneahela haavatavust, viidates konkreetsetele riskidele nagu kaablite lõhkumine ja laevatranspordi probleemid. Ta palub ministril hinnata kohaliku toorainega varustamise võimekust kümne palli süsteemis, mis näitab soovi kvantifitseeritud analüüsi järele.