Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Kõnestiil on formaalne ja kriitiline, kasutades pöördumisi nagu "hea aseesimees" ja "austatud ettekandja". Toon on nõudlik ja kannab endas teatavat pakilisust seoses riikliku valmisolekuga ning protseduurilise ebaõiglusega. Rõhk on loogilistel apellidel ja protseduurilise aususe nõudmisel, nimetades valitsuse tegevust "poliitiliseks kemplemiseks".

Retooriline stiil on formaalne ja parlamendikeskne, kasutades pöördumisi aseesimehe, ministri ja saadikute poole. Toon on kriitiline ja nõudlik, kui arutatakse opositsiooni eelnõude saatust, süüdistades valitsust protsessi surmamises. Eelnõu tutvustamisel on stiil lühike, otsekohene ja toetust paluv.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja pakiline, rõhutades olukorra tõsidust ("olukord on väga halb"). Kasutatakse loogilisi argumente (tasuvuse puudumine, maa omandamise probleemid) ja retoorilisi võtteid, nagu tõe eitamise kolme etapi kirjeldamine. Pöördutakse otse ministri poole, nõudes sisulisi vastuseid ja vaidlustades ministri väiteid (nt jõukuse printsiip automaksu puhul).

Retooriline stiil on seaduseelnõude tutvustamisel formaalne ja asjalik, kuid küsimuste-vastuste voorus muutub see teravaks ja irooniliseks. Kasutatakse ajaloolisi võrdlusi (Savisaare aeg) ebaselge kommunikatsiooni kritiseerimiseks. Apellatsioonid on peamiselt loogilised, keskendudes majanduslikule olukorrale ja protseduurilisele korrektsusele.

Retooriline stiil on nõudlik, kriitiline ja kohati konfronteeruv, eriti teemadel, mis puudutavad rahvuslikku väärikust ja õigussüsteemi ebaõiglust. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle ja retoorilisi küsimusi, näiteks "Kaua see lömitamine kestab?" ja "Kuidas me ikkagi läbi murrame sellest?". Kõneleja on otsekohene ja eelistab väärtuspõhiseid hinnanguid.

Toon on kriitiline, murelik ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid, nagu "perekondade solgutamine ja alandamine peab lõppema". Kõneleja kasutab retoorikat, mis kutsub üles kollektiivsele tegevusele ja lahenduste otsimisele, tasakaalustades emotsionaalset apelli poliitilise kriitikaga.

Retooriline stiil on otsene ja küsimustele keskenduv, alustades viisakast pöördumisest aseesimehe poole. Toon on kriitiline ja uuriv, kasutades ajaloolist konteksti (2009. aasta käibemaksu tõus) vastaspoole pikaajaliste kavatsuste ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks.

Retooriline stiil on konfronteeriv ja nõudlik, esitades ministrile otseseid küsimusi ja nõudes uuringutele viitamist poliitiliste otsuste põhjendamiseks. Kasutatakse tugevalt kriitilist ja hinnangulist keelt valitsuse poliitika kirjeldamisel, nimetades seda "rohepöördehulluseks" ja väites, et see on "läbi kukkumas". Apellatsioonid on peamiselt loogilised, keskendudes majanduslikele tagajärgedele.