Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Opositsiooniline hoiak on suunatud Vabariigi Valitsuse vastu, kritiseerides nii riiklike varude haldamise läbipaistvust kui ka õigusloome protseduure. Eriti teravalt kritiseeritakse opositsiooni eelnõude sisulise arutelu vältimist standardvastusega, nõudes poliitilise kemplemise lõpetamist. Kriitika on suunatud protseduurilisele ebaõiglusele ja sisulise töö puudumisele.

Vastasseis on suunatud valitsuse vastu, keda kritiseeritakse teravalt protseduuriliste takistuste loomise eest õigusloomes. Kriitika keskendub sellele, et valitsus lükkab opositsiooni eelnõud kõrvale formaalse vastusega, et tegeleb asjaga juba ise, mis on tegelikult protsessi surmamiseks antud vastus.

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele, keda süüdistatakse teetaristu ehituse mittetähtsaks pidamises ja rohepöörde eesmärgil autode arvu vähendamises. Kriitika on intensiivne, lükates tagasi "Rail Balticu eufooria" ja süüdistades valitsust tõe eitamises projekti tasuvuse osas. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne (maa omandamise ebaõnnestumine).

Kõneleja on selgelt opositsioonilises positsioonis, kritiseerides ministri ebaselget vastamist ja heites koalitsioonile ette huvi puudumist arutelu vastu. Kriitika on suunatud nii valitsuse protseduurilisele tegevusele kui ka majanduspoliitikale, viidates negatiivsetele "maksutõusudele". Ta kasutab irooniat, et rõhutada valitsuse ebakompetentsust või ebaselgust.

Kriitika on suunatud nii monumendi teisaldamise osas kõhklejate kui ka institutsioonide vastu, kes lubavad menetlemisel muutuda poliitiliste vastaste karistamise meetodiks. Eraldi vaidlustatakse Justiitsministeeriumi argumente huvide konflikti teemal, tuues esile vastuolu prokuratuuri ja kohtunike ühise asukoha praktikaga.

Peamine kriitika on suunatud koalitsioonile, valitsusele ja Sotsiaalministeeriumile, keda süüdistatakse ideoloogilises probleemis ja soovimatuses tõsist sotsiaalprobleemi sisuliselt lahendada. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt laetud, viidates koalitsiooni esimesele sammule lastetoetuste vähendamisel.

Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonnale ja selle pikaajalisele liikmele, keda küsimustega otseselt adresseeritakse kui komisjoni esimeest. Kriitika on suunatud nii seadusandlikule protseduurile kui ka maksupoliitika (käibemaksu) ajaloolisele ebaaususele, seades kahtluse alla varasemate lubaduste täitmise.

Peamine vastasseis on valitsusega, eriti Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, kritiseerides nende suutmatust rohepöörde poliitikat ümber vaadata. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades CO2 kvoodisüsteemi tööstuse Euroopast eemale viimises. Samuti kritiseeritakse eelmist Riigikogu koosseisu puiduküttel katlamajade maksustamise otsuse eest.