Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk
Kokku istungeid: 110
Täielikult profileeritud: 110
2025-10-14
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud eelnõu esitajatele (Minister/Ministeerium), keda süüdistatakse halvas seadusloomes, kaasamise teeskluses ja põhjendamatus kiirustamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii menetluslikele vigadele (kiireloomulisus) kui ka sisulistele (kliendi turvalisuse eiramine). Samuti kritiseeritakse ettevõtjate huvide ületähtsustamist kliendi ees.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister, kes esitas planeerimisseaduse muudatused, kritiseerides neid protseduuriliselt ja sisuliselt. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, nimetades eelnõu punkte "täiesti jaburaks" ning süüdistades ministrit räägitule vastupidise tegemises.
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse otseselt halva majandusolukorra ja kehva eelarve planeerimise kvaliteedi loomises. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele ning poliitilistele ebaõnnestumistele, eriti eelarve ülekannete tohututele mahtudele. Kõneleja lükkab tagasi ministri katse kritiseerida Konjunktuuriinstituuti, suunates süü tagasi juhterakonnale.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Riigikogu enamuse vastu, kes hääletas tuliselt Rail Balticu uurimiskomisjoni loomise vastu, viidates protseduurilisele takistamisele. Samuti kritiseeritakse Eesti meediat, mis kõneleja hinnangul ei taha või ei lase läbi kajastada maaomanike probleeme.
2025-09-23
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse poliitikale, mida esindab minister, eriti teenuste tsentraliseerimise ja ebamugavate makselahenduste osas PPA-s. Vastuseis on poliitiline ja keskendub haldusotsuste negatiivsele mõjule kodanikele, süüdistades riiki kulude ülekandmises eraisikutele.
2025-09-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on kaitseminister, keda kritiseeritakse nii sisuliste teemade (ressursside puudus, Kaitseliidu olukord) kui ka protseduuriliste vigade eest. Kriitika on intensiivne, nõudes ministrilt probleemide tunnistamist ("tuhka pähe raputada") ja liiga optimistliku ettekande vältimist.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kriitika on suunatud peamiselt valitsuskoalitsioonile ja Riigikogu istungi juhatajatele. Valitsust kritiseeritakse poolikute eelnõude ja analüüsi puudumise eest (automaks), samuti poliitilise kultuuri madala taseme eest. Juhatajaid kritiseeritakse ebapädeva istungi juhtimise, erapoolikuse ja ministrite suhtes sekkumisjulguse puudumise eest.
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on umbusaldatav minister ja valitsuskoalitsioon. Kriitika on fundamentaalne, rünnates nii ministri isiklikke väärtushinnanguid kui ka konkreetseid poliitilisi otsuseid (lastetoetuste vähendamine, sookvoodid, julgeolekupoliitika). Rünnaku intensiivsus on kõrge, vihjates, et minister eksitab rahvast ja peaks analüüsima oma tegevust.
2025-06-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on ettekandja ja peaminister, keda süüdistatakse kas teadmatuses või küsimuse valesti mõistmises, andes teoreetilisi vastuseid. Kriitika on suunatud ametnike tegevuse ja vastajate suutmatuse vastu anda konkreetseid, reaalseid andmeid, mis viitab tugevale usaldamatusele täitevvõimu vastuste suhtes.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitikaobjektid on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK), mille menetlemist peetakse jaburaks, ja kolleeg Kalle seisukoht jalaväemiinide vajalikkuse osas. Jüri Ratast kritiseeritakse seoses meelelahutusäris osalemise ja reklaamidega, vihjates vajadusele kontrollida tema tegevuse rahastamist.
2025-06-03
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse tegevusetusele ja lubaduste täitmata jätmisele, nõudes konkreetseid samme koalitsioonilepingu täitmiseks. Eraldi kritiseeritakse valitsuse liiget Keldot välistööjõu massilise sissetoomise propageerimise eest, mida kõneleja peab ebavajalikuks ja ebatargaks lahenduseks.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (Kristen Michal, Jürgen Ligi, Andres Sutt), keda kritiseeritakse silmakirjalikkuse, poliitika järsu muutumise (Ottawa konventsioon) ja majanduse kägistamise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust suutmatuses samastuda keskmise Eesti inimesega ja ignoreerides riigi majandushuve. Ta heidab valitsusele ette, et nad ei suuda seletada maksutõusude vajalikkust ega tea, kust maksuraha tegelikult tuleb.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Tugev vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsusele, eriti peaministrile ja vastavatele ministritele, süüdistades neid ebaõnnestumise eitamises ja info varjamises. Kriitika on protseduuriline (otsustusahela puudumine, ministrite kättesaamatus) ja võimekuse taseme (ebaõnnestunud kinnipidamine) alusel. Kõneleja viitab, et valitsus püüdis intsidenti Eesti rahva eest 24 tundi salajas hoida.
2025-05-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsusele ja ministrile, keda kritiseeritakse maksutõusude eest ja süüdistatakse avalikkuse eksitamises maksukoormuse tegeliku suurenemise osas. Kriitika on poliitiliselt terav, keskendudes valitsuse suutmatusele riiki õhemaks tõmmata.
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja minister Keldo, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (välistööjõud) kui ka ebaviisaka käitumise eest Riigikogus. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust süstemaatilises ja sihilikus tegevuses, mis eirab eriteenistuste ja nõunike sisendit. Minister Keldo käitumist nimetatakse ebaviisakaks ja ebapädevaks.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on koalitsioon ja valitsus (Kliimaministeerium), keda süüdistatakse topeltstandardite rakendamises ja bürokraatia suurendamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitika (ebapiisavad hüvitised, CO2 süsteem) kui ka menetluslikule ebaõiglusele (jõuga seaduste kehtestamine). Kompromissivalmidus puudub, eriti CO2 regulatsioonist väljumise osas.
2025-05-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsev koalitsioon, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (põlevkivienergeetika lõpetamine, justiitsreformid) kui ka poliitilise legitiimsuse puudumise pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ebaõiglases esindatuses haldusnõukogudes ja nõudes erakorralisi valimisi.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus (koalitsioon), Reformierakond ja Eesti 200, ning ametnikud/ametkonnad. Kriitika on suunatud poliitilistele valikutele (maksuralli, prioriteedid) ja ebakompetentsusele (Kliimaministeeriumi teadmatus, ametnike eluvõõrad arvutused). Rünnakud on intensiivsed, süüdistades valitsust Eesti inimeste ja ettevõtjate prioriteediks mitte pidamises ning nõudes erakorralisi valimisi.
2025-05-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministritele ja ministeeriumidele (Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusminister), keda süüdistatakse vastutuse veeretamises ja sisulise poliitilise tahte puudumises. Kriitika on intensiivne, süüdistades ministeeriume kergekäelistes otsustes, mis põhinevad kulude kokkuhoiul, ning kogukonna vastuseisu ignoreerimises. Minister kutsutakse üles oma otsuseid uuesti üle vaatama ja sisuliselt süvenema.
2025-04-24
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud parlamendiliikmetele, kes ei mõista tuuleenergia fundamentaalset probleemi, ning eriti neile oponentidele, kes püüavad naeruvääristada ja takistada tuulikutega seotud tervisekahjude uurimist. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, süüdistades vastaseid piinlikus käitumises ja teadmatuses.
2025-04-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja vastandub tugevalt e-valimiste süsteemile ja suunab kriitilise küsimuse Keskerakonnale, küsides nende seisukohta e-valimiste lõpetamise osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes süsteemi fundamentaalsetele puudustele.
2025-04-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud koalitsiooni vastu, keda süüdistatakse opositsiooni ettepanekute eiramises ja kuulamisvalmiduse puudumises menetluse käigus. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii seaduse sisule kui ka õigusloome protseduurilisele praagile. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse seaduse täielikku kehtetuks tunnistamist.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Sotsiaaldemokraadid (SDE), keda süüdistatakse opositsiooni imiteerimises, samas kui nad toetavad Eesti inimestele kahjulikke eelnõusid. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (automaks, rohepöörde vastuolud) kui ka protseduurile (üleolevus, kodutöö tegemata jätmine). Eriti teravalt kritiseeritakse poliitilist ebaausust, viidates Kaja Kallase varasematele maksutõusu eitamistele.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud süsteemsele ja ajaloolisele haldusveale, mis jättis reservväelased "maa ja taeva vahele", olles varem Siseministeeriumi alluvuses. Otseseid poliitilisi vastaseid ega rühmitusi ei kritiseerita, vaid rõhutatakse vajadust lahendada administratiivne probleem.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus (valitsejad), rahandusminister Mart Võrklaev ja Sotsiaaldemokraadid. Mart Võrklaev on isiklikult esile tõstetud kui automaksu peaideoloog ja läbisuruja, kes läheb ajalukku negatiivses valguses. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust hoolimatuses, majanduse pidurdamises ja teerullipoliitikas, mis ignoreerib opositsiooni mõistlikke ettepanekuid.
2025-03-24
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse või ettekandja poolt esitatud energiapoliitika suuna vastu, mis keskendub tuulikutele. Vastuseis on poliitikapõhine, vihjates, et praegune fookus on ebaefektiivne ja sarnaneb "ühte väravasse mängimisega".
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Kaitseministeeriumile, Kaitseväele ja KRA-le, keda süüdistatakse reservväelaste tasustamise indekseerimise unustamises aastatel 2018–2022. Kõneleja on teravalt vastu ettepanekule eelnõu tagasi lükata, rõhutades, et muudatusettepanekute tegemine on Riigikogu liikmetele alati võimalik. Vastandub neile, kes räägivad "musta valgeks" ja väidavad, et midagi pole võimalik muuta.
2025-03-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus (ministri kaudu, kelle plaane välisvangide osas kritiseeritakse) ja eriti Eesti 200 erakond. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele plaanidele kui ka eetilistele rikkumistele, süüdistades erakonda kelmusest poliitilise kasu saamises.
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, hariduskärped) kui ka protseduurilise legitiimsuse puudumise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust rahva ründamises ja nõudes otsuste tegemist, millest rahvas aru saab ja mis on neile kasulikud. Vastuseis on absoluutne, seades kahtluse alla valitsuse õiguse otsuseid läbi suruda.
2025-03-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud neile isikutele või institutsioonidele, kes surusid peale COVID-19 vaktsiini, hoolimata ebapiisavatest uuringutest ja ebatäpsetest väidetest selle toime kohta. Kriitika on intensiivne ja puudutab eetilist vastutust ning varasemate argumentide (nt haigestumise vältimine) ebaõigeks osutumist.
2025-03-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud "osale erakondadele" ja konkreetselt kuuele komisjoni liikmele, kes hääletasid ministrite vastutust suurendava eelnõu vastu. Kriitika on protseduuriline, süüdistades vastaseid ebakonstruktiivses lähenemises ja kahtlustades, et nad ei mõistnud menetletava eelnõu sisu. Eraldi kritiseeritakse Valdo Randperet tema küsimuste konteksti tõttu.
2025-02-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusele, eriti Kliimaministeeriumi ministrile, keda süüdistatakse valeandmete esitamises ja läbipaistvuse puudumises. Kriitika on intensiivne ja sisaldab vihjeid korruptsioonile, huvide konfliktile ning varifirmade või riiulifirmade võimalikule kaasamisele energiapoliitika kujundamisse.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi haldusalas olevale Keskkonnaametile, keda peetakse suutmatuks populatsiooni reguleerima ja piisavalt küttimislube andma. Samuti kritiseeritakse eelnõu vastaseid, kes ei mõista maaelu probleeme ja kahjude ulatust. Kõneleja hoiatab, et regulatsiooni puudumine võib viia omakohtuni, kus jahimehed hakkavad loomi ilma loata laskma.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Vastuseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, kritiseerides automaksu ebaõiglast rakendamist ja ebaloogilisi toetusskeeme. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksusüsteemi ebaõnnestumisele luua ühetaolisust ja õiglust.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud koalitsiooni vastu, kes toetab põhiseaduse muutmise eelnõu 536 praegust versiooni, eriti kodakondsuseta isikute valimisõiguse sätet. Kriitika on poliitiline ja intensiivne, väljendades imestust, et Riigikogu sellist asja üldse arutab. Ta kritiseerib ka teadmiste puudumist riigis elavate isikute kodakondsuse osas.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja valitsuse vastu, eriti kritiseeritakse justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostat seoses riigi andmete tasuta loovutamise plaaniga Metale. Kriitika on intensiivne ja viitab otseselt korruptsiooni, omakasu või kergekäelise riigivara raiskamise võimalusele. Nõutakse järelevalvemenetluse algatamist ministri suhtes.
2025-01-28
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Ei ole piisavalt andmeid.
2025-01-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister, kelle väidetavat konsensust sotsiaalsete soode osas kritiseeritakse teravalt ja intensiivselt. Kriitika on väärtuspõhine, keskendudes ministri väidete alusetusele ja vastamata jäänud lapsevanema küsimusele, viidates ministri seisukoha potentsiaalsele "räigusele" (paralleel lobotoomiaga).
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja sotsiaaldemokraadid, keda kutsutakse üles oma juurte juurde tagasi tulema. Kriitika on poliitikapõhine (maksutõusud, eelarve ebaefektiivsus) ja intensiivne, süüdistades koalitsiooni opositsiooni eelnõude kraavi lükkamises. Valitsuse lahendusi (siirdetoetused toiduraha asemel) peetakse ebakohaseks ja inimeste alandamiseks.
2025-01-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministeeriumide (Rahandusministeerium, MKM) vastu, süüdistades neid tegevuspõhise eelarveprojekti läbikukkumises ja suutmatuses avastada eelarvevigu. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, rõhutades süsteemi puudujääke ja vastutavate osapoolte tegevusetust.
2025-01-15
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamised kriitika sihtmärgid on peaminister ja valitsus (sh taristuminister) Nordica juhtimisvigade ja auditi salajas hoidmise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse tegevusetusele ning läbipaistvuse puudumisele, nõudes vastuseid õhku jäänud küsimustele.
2025-01-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse liikmetele ja komisjoni esindajale, keda süüdistatakse fundamentaalses probleemide mittemõistmises ja Riigikogu tahte eiramises. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, nõudes Valitsuselt konkreetset ajakava olukorra parandamiseks, mitte teema lihtsalt laualt mahatõukamist.
2025-01-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse energiapoliitika vastu, eriti seoses gaasielektrijaama rajamise plaaniga, mis võib suurendada sõltuvust välisest tarnest. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub riskianalüüsile ning varustuskindluse puudujääkidele.
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud kliimaministri ja valitsuse vastu, keda süüdistatakse ettevõtjate huvide lobistamises ja inimeste kaasamiskohustuse vähendamises. Kriitika on intensiivne, nimetades valitsuse tegevust silmakirjalikuks ja rumalaks. Vastuseis on suunatud nii poliitika sisule (põlevkivi kiirem väljumine) kui ka menetluslikele puudustele (kaasamise vähendamine).
2024-12-12
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Puudub otsene vastuseis või kriitika konkreetsete vastaste või poliitiliste rühmade suhtes. Küsimused on suunatud ministrile, et leida lahendusi poliitika rakendamise lünkadele.
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse automaksu poliitika vastu, mida peetakse halvaks ja kahjustavaks. Kriitika on poliitikapõhine, heites ette protseduuriliste lahenduste puudumist ja vaidlustades Rahandusministeeriumi seisukohti maapiirkonna transpordi kättesaadavuse osas. Märgitakse ära ka Mart Võrklaev kui automaksuekspert, kelle puudumine ettekandjana tekitas kahetsust.
2024-12-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste lubaduste murdmise ja peresid kahjustava maksukaskaadi eest. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust perede löögi alla panemises ning ravikindlustuse äravõtmises kodustelt emadelt.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on ettekandja, keda nimetatakse sotsiaaldemokraadiks, ning laiemalt valitsuse aktsiisipoliitika. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika ebaloogilisusele, süüdistades vastaspoolt probleemi olemuse mittemõistmises ja salakaubanduse tekitamises. Kõneleja seab kahtluse alla vastase aususe, viidates seisukohtade muutumisele sõltuvalt sellest, kas ollakse opositsioonis või koalitsioonis.
2024-12-03
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on opositsioonilises positsioonis ettekandja suhtes, kritiseerides esitatud materjalide läbipaistvust ja puudulikkust. Kriitika on rangelt menetluslik, keskendudes viidatud materjalide kättesaamatusele ja komisjonis arutamise kuupäeva ebaselgusele. Rünnaku intensiivsus on mõõdukas, kuid sihikindel, nõudes korduvalt teabe avaldamist.
2024-11-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud kliimakriisi agressiivse kommunikatsiooni eestvedajate ja riigi vastu, keda süüdistatakse silmakirjalikkuses maavarade poliitikas. Kritiseeritakse poliitilist otsust taunida põlevkivi kasutamist, samal ajal kaaludes fosforiidi kaevandamist riigi tuluallikana, hoolimata keskkonnaohtudest.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsioonisaadikud, keda kritiseeritakse selgroo puudumise ja poliitilise naiivsuse eest seoses lojaalsusküsimustega. Kriitika on suunatud ka ettekandjale, kellelt nõutakse selgitusi halli passi omanike arvu ja tekkemehhanismide kohta. Vastuseis on nii poliitikapõhine (valimisõiguse eemaldamine) kui ka protseduuriline (teha asju hästi, mitte linnukese pärast).
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (lastetoetused, automaks) ja moraalsete prioriteetide eest. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi kui ka väärtuspõhiseid süüdistusi, nagu lastega töötamise õiguse andmine pedofiilidele.
2024-11-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on koalitsioonisaadikud, keda kritiseeritakse madala osavõtu ja uurimiskomisjoni toetamise puudumise eest, vihjates soovile midagi varjata. Samuti kritiseeritakse kõrgepalgalisi juhte, kelle tegevus suurprojektides (Nordica näide) on ebaõnnestunud. Kriitika on suunatud nii protseduuridele kui ka läbipaistvuse puudumisele.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on automaksu eestseisja (ettekandja), keda kritiseeritakse nii isiklikult (sarkastiline sildistamine) kui ka protseduuriliselt. Kriitika on intensiivne ja seab kahtluse alla komisjoni töö kvaliteedi, kuna olulisi rakendusküsimusi polevat arutatud.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamised vastased on Kliimaminister (automaksu tõttu) ja Haridusminister (kooli sulgemise tõttu), samuti kritiseeritakse Peaministrit protseduuriliste küsimuste pärast. Kriitika on suunatud poliitika ebaloogilisusele (automaks) ja valitsuse prioriteetidele (kooli sulgemine vs tuuleenergia doteerimine). Kõneleja viitab ka anonüümsele HTM-i ametnikule, kelle unistus olevat kooli sulgemine, ning lükkab ministrite väited otseselt ümber.
2024-11-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Haridusministeeriumile, keda süüdistatakse "tunnelnägemises" ja raha kokkuhoiu eelistamises regionaalsetele vajadustele. Kriitika on intensiivne ja poliitika-põhine, rõhutades, et riik lükkab lahendamata mured ja kulud kohaliku omavalitsuse kaela. Vastuseis on suunatud konkreetsele sulgemisplaanile.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Rahandusminister ja Siseminister ning laiemalt Vabariigi Valitsus. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (trahvimäärad, erivahendid) kui ka protseduurilisele läbipaistmatusele (eelarve, argumentatsiooni puudumine). Opositsioon on intensiivne, nõudes eelnõu tagasilükkamist ja täislahendusi julgeolekuküsimustes, nimetades ministri tegevust "poolikuks rehkenduseks".
2024-10-22
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud Vabariigi Valitsuse poliitika ja menetluste vastu, kritiseerides uute regulatsioonide (kestlikkusaruanne) lisakoormust ja trahvimäärade ebaproportsionaalset tõusu. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, nõudes valitsuselt otsuste tagamaade selgitamist ja kaalutluste esitamist.
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja vastutav minister, kelle poliitikat süüdistatakse ebakompetentsuses, lühinägelikkuses ja ebaloogilises ressursside haldamises. Kriitika on suunatud ka ministeeriumi ametnikele (asekantsler), kes on aastaid surunud edasi teemasid, mida varasemad ministrid on tagasi hoidnud. Valitsuse tegevust võrreldakse Euroopa riikide (Itaalia-Albaania) praktikaga, kus probleemid liigutatakse nõrgematele riikidele.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus tervikuna, rahandusminister ja sotsiaaldemokraatide juht Läänemets. Kriitika on suunatud nii valitsuse protseduuridele (maksutõusude alused, mis põhinevad vähestel ettevõtetel) kui ka administratiivsele ebakorrapärale. Lisaks kritiseeritakse ministri isiklikku suhtumist ja retoorikat.
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud Rahandusministeeriumi ja ministri (Jürgen) poliitikale, eriti aktsiisitõusude osas. Kriitika on nii poliitiline (ebatõhusad meetmed, maksutulu kaotus) kui ka ideoloogiline, heites ette sotsiaaldemokraatlike (Läänemetsa) tarbimisvastaste ideede omaksvõtmist. Samuti kritiseeritakse Reformierakonda varasema majanduskasvule keskendumise põhimõtte hülgamise eest.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministeeriumi ja ministri tegevuse vastu, süüdistades neid ebakompetentsuses ja ebaefektiivses kulude juhtimises. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitikamuudatustele (toetuste vähendamine, menetlusaegade pikendamine) ja haldusotsustele (IT-kulud vs. töökohad). Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse olemasoleva IT-süsteemi tööle panemist.
2024-10-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud eelnõu algatajatele ja selle sisule, nõudes menetluse kohest katkestamist. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, seades kahtluse alla kogu idee anda pedofiilidele võimalus lastega töötada. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse eelnõu edasise menetlemise lõpetamist.
2024-10-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministrite vastu, keda süüdistatakse strateegilise ülevaate puudumises ja ebapädevuses. Eriti kritiseeritakse ministrit, kes ilmselt pole kursis eestlaste kõrge töötuse määraga, tehes ettepaneku sisserände piirarvu kolmekordistamiseks. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele suutmatusele.
2024-10-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele ja endisele kliimaministrile Kristen Michalile, kritiseerides nii vastamise viivitust kui ka teedeehituse ebapiisavat prioriseerimist. Vastandatakse praegust olukorda 2019. aastal ametisse astunud rahvuskonservatiivse valitsuse teenetega, kes algatasid praegu töös olevad projektid.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on viimased valitsused, keda süüdistatakse ebastabiilsuse tekitamises, perede eiramises ja riigi julgeoleku ohustamises. Kriitika on suunatud ka ametkondade juhtidele, keda peetakse eelmiste võimulolijate ideoloogia edasikandjateks ("süvariik"). Eraldi kritiseeritakse Kliimaministeeriumi, mis on tema hinnangul pandud majandushuvide eest seisma, mitte keskkonda kaitsma.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetusele või puudulikele plaanidele, eriti seoses kodumaise laskemoonatootmise käivitamisega ja rehvipuru siseriikliku tarbimise võimekusega. Puuduvad otsesed rünnakud või selged vastandused konkreetsetele poliitilistele rühmadele; kriitika on poliitika ja protseduuripõhine.
2024-09-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud eelkõige Kliimaministeeriumile ja endisele kliimaministrile Kristen Michalile, keda kritiseeritakse poliitilise otsuse eest lõpetada hanekahjude hüvitamine. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ministeeriumi tegevuse negatiivsele mõjule põllumeeste majandusele.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastane on umbusaldatav minister, keda kritiseeritakse isikliku poliitilise käitumise ja eetika puudumise pärast, mis on seotud erakonnavahetuse ja ministriportfelli saamisega. Kriitika on intensiivne, kuna kõneleja nõuab ministri tagasiastumist, et lõpetada teema ja võtta pinge valitsuselt maha. Vastuseis on suunatud pigem isiklikule usaldusväärsusele kui poliitilistele otsustele.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud valitsusele/koalitsioonile ("järjekordne rumal katse") ja Rahandusministeeriumi ametnikele. Ametnikke süüdistatakse tegeliku olukorra (eriti maapiirkondade transpordi kättesaadavuse) mittemõistmises ja analüüsi puudumises. Vastuseis on intensiivne ja kompromiss on välistatud, nõudes eelnõu menetlemise kohest lõpetamist ja sahtlisse panemist.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud ametist lahkuva rahandusministri Mart Võrklaeva tegevusele, keda süüdistatakse riigi rahanduse ja majanduse halvas seisus. Kriitika on terav ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla ka varasemate ministrite (Pentus-Rosimannus, Akkermann) väited riigi rahanduse korrasoleku kohta.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse fiskaalse segaduse ja eelnõu läbisurumise eest. Kriitika on suunatud nii menetluslikele vigadele (muudatusettepanekute sisuline arutamata jätmine) kui ka poliitilisele ebaaususele. Eraldi kritiseeritakse endisi rahandusministreid (Keit Pentus-Rosimannus, Annely Akkermann) valimiseelse valeinfo levitamise eest riigi rahanduse seisust.
2024-06-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung
Kriitika on suunatud valitsuse finantsjuhtimise vastu, eriti Rahandusministeeriumi ja MKM-i finantsinimeste suunal, kelle tööd peetakse puudulikuks. Kõneleja vaidlustab ka katsed vastutust teistele poliitikutele (Reinsalu) veeretada.
2024-06-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister, keda süüdistatakse EKRE seisukohtade vääras esitamises, justkui EKRE ei toetaks Ukrainat. Kriitika on suunatud valitsuse poliitikale, mis eirab korruptsiooni probleemi Ukrainas ja võimalikku kodumaiste kaitsevahendite puudujääki liigse abi andmise tõttu.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on väga intensiivne, kritiseerides teravalt Reformierakonda valimiste-eelsete lubaduste murdmise ja ebakorrektse käitumise eest. Vastaseid süüdistatakse laimus ja ebaaususes, eriti automaksu ja lastetoetuste kontekstis. Kriitika on suunatud nii poliitikale kui ka protseduurilisele käitumisele, kusjuures kompromissi võimalust ei mainita.
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja tema haldusala vastu, keda süüdistatakse mitmetes ebakorrektsustes ja ebaõnnestumistes. Kriitika on intensiivne ja põhineb haldusvigadel (nt huvide konflikt, andmelekked, raiskamine), eesmärgiga algatada umbusaldus. Vastuseis on suunatud nii isiklikule käitumisele (äriklassis lendamine) kui ka poliitilistele tagajärgedele (investeeringu kaotus).
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud Vabariigi Valitsuse ja ministri poliitika vastu, kritiseerides nende rahastusloogikat ja kohustuste ülekandmist KOV-idele. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitiliselt sisult isikliku korrale kutsumiseni saalis, kui kolleeg (Jürgen) teda segab. Kriitika on suunatud ka menetluslikele puudustele, kui komisjon jättis toidujulgeoleku aspekti arutamata.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud EL-i regulatsioonide võimalike negatiivsete kõrvalmõjude ja keerukuse vastu, võrreldes seda CO2-kvoodi süsteemiga. Vastuseis on poliitika rakendamise detailidele ja potentsiaalsele majanduslikule koormusele, mitte konkreetsetele poliitilistele vastastele.
2024-05-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on e-valimisi propageerivad ametkonnad, keda süüdistatakse vaikimises ja murekohtade ignoreerimises, ning Reformierakond, kes väidetavalt toetab status quo'd oma poliitiliste huvide tõttu. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele ning tahte puudumise küsimustele, viidates ka Vabariigi Valimiskomisjoni ebapiisavale koostööle.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja konkreetsele ettekandjale (Eduard), keda kritiseeritakse nii poliitika (pangamaksu puudumine) kui ka protseduuri pärast. Kriitika on kõrge intensiivsusega, süüdistades vastaspoolt arrogantsuses ja Riigikogu liikmete arusaamisvõime kahtluse alla seadmises. Kompromiss on välistatud, nõudes tegevuse tagasivõtmist ja uuesti menetlemist.
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse täitevvõimu (ministri) vastu, kes vastutab ebaõnnestunud infosüsteemi eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika elluviimise ebaõnnestumisele, rahalisele raiskamisele ja vastutuse puudumisele. Kompromissi otsimise asemel nõutakse vastuseid ja vastutuse võtmist.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud praeguse koalitsiooni vastu, keda kritiseeritakse teravalt seadusloome tavade rikkumise ja kiirustamise eest ("rullima nii, nagu praegu rullitakse"). Kriitika on suunatud protseduuridele, poliitilisele käekirjale ja oluliste huvigruppide (suurperede esindajad) eiramisele.
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse poliitikale, kritiseerides nende põhjendusi pensionipoliitika osas kui ebapiisavaid. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes sotsiaalpoliitika ebaloogilisusele ja nõudes alternatiivsete kokkuhoiukohtade (MTÜ-d) uurimist.
2024-04-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumile, mida süüdistatakse "jonnimises" ja suutmatuses probleemi lahendada. Kriitika laieneb ka Maaeluministeeriumile ja ametnikele, keda kahtlustatakse suutmatuses probleemi selges eesti keeles selgeks teha või selle olemusest aru saada. Kriitika on suunatud tegevusetusele ja protseduurilisele ebaefektiivsusele.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse poliitika vastu, mis kahjustab transpordisektorit, tuues esile diisliaktsiisi tõstmise ja uued teekasutustasud. Kritiseerib institutsionaalset viivitust ja 20-aastast tegevusetust antud teemal. Kasutab iroonilist rünnakut koalitsiooni liikmete vastu, seades kahtluse alla nende pühendumuse lõimumisele.
2024-04-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, eriti andmeturvalisuse tagamise ja bürokraatia ohjamise osas. Vastuseis on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes valitsuselt konkreetseid samme olukorra parandamiseks.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Õiguskomisjoni esimehele (halva töökliima ja liikmete sundimise eest) ning ametnikele, keda süüdistatakse Ukraina laste vägivaldses eestistamises. Rünnakud on intensiivsed ja puudutavad nii protseduurilisi küsimusi kui ka poliitilist eesmärgipüstitust.
2024-04-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja Rahandusministeeriumi ametnikud, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, maaelu ignoreerimine) kui ka menetlusreeglite rikkumise pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust tegelikkuse mittemõistmises ja peredesse halvas suhtumises (viidates suurperetoetuse vähendamisele). Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse eelnõu tagasilükkamist.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister, keda kritiseeritakse teravalt ebaausate ja poolikute faktide esitamise eest, mis moonutavad tegelikku olukorda. Kriitika on suunatud valitsuse poliitikale (maksutõusud, inflatsioon) ja nende kommunikatsioonimeetoditele. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse valitsuselt täielikku arvestust.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni (Reformierakond) ja Sotsiaaldemokraatide vastu, süüdistades neid poliitilises silmakirjalikkuses ja väärkasutamises. Kriitika on intensiivne, viidates laste toetuste äravõtmisele ja kuluhüvitiste kaitsmisele isikliku kasu eesmärgil. Kompromissi osas on ta skeptiline, kuid mainib võimalust konsensuse leidmiseks, kui eelnõu menetlusse lubatakse.
2024-03-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud ministri tegevuse vastu, keskendudes protseduurilistele puudujääkidele ja eetilistele küsimustele seoses suhtlusega peaprokuröriga. Rünnak on intensiivne, nõudes selgitust, kas minister oli teadlik, et vestlust kuulasid ka teised isikud, mis viitab usalduse puudumisele ministri tegevuse suhtes.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud "viimastele valitsustele", keda kritiseeritakse toimetulekuraskuste tekitamise ja kohalike omavalitsuste alarahastamise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse tegevusetusele ning poliitilistele valikutele, mis on elanikkonna olukorda halvendanud.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (KOV-ide koormamine ilma rahata) kui ka protseduurilise käitumise (küsimustele vastamata jätmine) pärast. Kriitika on intensiivne, viidates sellele, et valitsuse tegevus on viinud omavalitsused väga raskesse olukorda ja ohustab esmatasandi teenuseid.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja peaminister isiklikult, keda kritiseeritakse poliitilise ebakõla ja ebastabiilsuse tekitamise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele otsustele, nagu peretoetuste vähendamine ja uute maksude kehtestamine. Vastandumine on poliitikapõhine, süüdistades valitsust pidevas reformimises, mis väsitab inimesi.
2024-03-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi vastu, nõudes selgust tuumaenergia rakendamise ajakavades ja põlevkivireservide hoidmise rahastamises. Vastuseis on poliitikapõhine, viidates ebaselgetele plaanidele energiajulgeoleku tagamisel ja meedias levivatele erinevatele sõnumitele.
2024-03-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selgelt opositsioonis, kritiseerides teravalt koalitsiooni ja ministeeriumi seisukohta, mis eelnõu tagasi lükkas. Kriitika on suunatud nii poliitilisele lühinägelikkusele kui ka sisulise arutelu puudumisele opositsiooni eelnõu menetlemisel. Nad süüdistavad koalitsiooni selles, et nad ei seisa tegelikult kõigi õiguste eest, nagu nad väidavad.
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsevale poliitilisele tendentsile, mis soodustab teenuste tsentraliseerimist ja halvendab maainimeste olukorda. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes negatiivsetele tagajärgedele nagu koolide sulgemine ja automaksu mõju.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja peaministri vastu, kuna lubadused kapitali kättesaadavuse parandamise kohta põllumeestele ei ole täitunud, mis on poliitika ebaõnnestumine. Lisaks kritiseeritakse organisatsiooni esindavat juhti, kes püüab väita vastupidist põllumeeste väljatuleku põhjustele. Kriitika on sisuline ja keskendub tegevusetusele ning aeglasele reageerimisele.
2024-02-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Eesti valitsusele, kes keeldus arutamast pankade erakorralise kasumi maksustamist. Kõneleja viitab, et valitsuse otsus on toonud kasu pankadele, samal ajal kui maksumaksjad ja laenuvõtjad on kandnud euribori tõusu koormat.
2024-02-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud saalis olevate isikute vastu, kes on arutelu käigus teemast kõrvale kaldunud, ajades segi märgistamise küsimuse muude teemadega. Tugev vastuseis on suunatud ka hüpoteetilisele tulevikustsenaariumile, kus putukate söömine võidakse muuta kohustuslikuks.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Venemaa Föderatsiooni agressioonile ja põhimõttelisele tolerantsile Venemaa kodanike kinnisvara soetamise suhtes Eestis sõja ajal. Lisaks kritiseeritakse teravalt valitsuse poliitikat, mis soosib välispanku, lubades neil teenida kõrgeid intresse, samas kui kodumaiseid hoiu-laenuühistuid surutakse regulatsioonidega alla.
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse nii poliitika (tööturg, sisseränne) kui ka protseduuri (ministrite vastutus, vastamata jätmine) pärast. Kriitika on intensiivne ja otsene, nõudes konkreetseid meetmeid.
2024-01-25
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on suunatud Vabariigi Valitsuse vastu, kritiseerides nii riiklike varude haldamise läbipaistvust kui ka õigusloome protseduure. Eriti teravalt kritiseeritakse opositsiooni eelnõude sisulise arutelu vältimist standardvastusega, nõudes poliitilise kemplemise lõpetamist. Kriitika on suunatud protseduurilisele ebaõiglusele ja sisulise töö puudumisele.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse vastu, keda kritiseeritakse teravalt protseduuriliste takistuste loomise eest õigusloomes. Kriitika keskendub sellele, et valitsus lükkab opositsiooni eelnõud kõrvale formaalse vastusega, et tegeleb asjaga juba ise, mis on tegelikult protsessi surmamiseks antud vastus.
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele, keda süüdistatakse teetaristu ehituse mittetähtsaks pidamises ja rohepöörde eesmärgil autode arvu vähendamises. Kriitika on intensiivne, lükates tagasi "Rail Balticu eufooria" ja süüdistades valitsust tõe eitamises projekti tasuvuse osas. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne (maa omandamise ebaõnnestumine).
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selgelt opositsioonilises positsioonis, kritiseerides ministri ebaselget vastamist ja heites koalitsioonile ette huvi puudumist arutelu vastu. Kriitika on suunatud nii valitsuse protseduurilisele tegevusele kui ka majanduspoliitikale, viidates negatiivsetele "maksutõusudele". Ta kasutab irooniat, et rõhutada valitsuse ebakompetentsust või ebaselgust.
2024-01-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud nii monumendi teisaldamise osas kõhklejate kui ka institutsioonide vastu, kes lubavad menetlemisel muutuda poliitiliste vastaste karistamise meetodiks. Eraldi vaidlustatakse Justiitsministeeriumi argumente huvide konflikti teemal, tuues esile vastuolu prokuratuuri ja kohtunike ühise asukoha praktikaga.
2024-01-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud koalitsioonile, valitsusele ja Sotsiaalministeeriumile, keda süüdistatakse ideoloogilises probleemis ja soovimatuses tõsist sotsiaalprobleemi sisuliselt lahendada. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt laetud, viidates koalitsiooni esimesele sammule lastetoetuste vähendamisel.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonnale ja selle pikaajalisele liikmele, keda küsimustega otseselt adresseeritakse kui komisjoni esimeest. Kriitika on suunatud nii seadusandlikule protseduurile kui ka maksupoliitika (käibemaksu) ajaloolisele ebaaususele, seades kahtluse alla varasemate lubaduste täitmise.
2024-01-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsusega, eriti Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, kritiseerides nende suutmatust rohepöörde poliitikat ümber vaadata. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades CO2 kvoodisüsteemi tööstuse Euroopast eemale viimises. Samuti kritiseeritakse eelmist Riigikogu koosseisu puiduküttel katlamajade maksustamise otsuse eest.