Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Kõneleja stiil on valdavalt võitluslik ja irooniline, kasutades näiteks nalja Soome e-valimistest ja Reformierakonna võidust. Ta kasutab emotsionaalseid apelle (laste toetused) ja vastandab neid koalitsiooni huvidega (kallimad autod). Rõhk on pandud konkreetsete tegude nõudmisele tühjade sõnade asemel, kutsudes üles "haarama härjal sarvist".

Stiil on formaalne ja otseselt küsitlev, pöördudes lugupidavalt ministri poole ("Lugupeetud minister!"). Kasutatakse loogilist apellatsiooni, viidates üldtunnustatud viisakusnormidele ja eeldustele, mis peaksid kehtima telefonisuhtluses, et rõhutada ministri võimalikku ebaeetilist käitumist.

Retooriline stiil on murelik ja kohati tungiv, keskendudes inimeste raskustele ja valitsuse suutmatusele. Ta kasutab juhtimisprintsiipe ("ka halb otsus on parem kui otsustamatus") ja esitab suunavaid küsimusi, et rõhutada oma seisukohti. Kõne on formaalne, pöördudes aseesimehe ja ettekandja poole.

Retooriline stiil on kiireloomuline, süüdistav ja konfronteeriv, eriti peaministri suunas, keda kritiseeritakse küsimustele vastamisest kõrvalehoidmise eest nädalast nädalasse. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, loetledes KOV-ide ees seisvaid konkreetseid finantsprobleeme (miinuseelarved, teenuste sulgemine) ja esitades valitsusele teravaid retoorilisi küsimusi.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja süüdistav, seades kahtluse alla peaministri arusaadavuse ja järjepidevuse. Kasutatakse emotsionaalseid apelle (turvatunde puudumine, massiline äraminek) kombineerituna konkreetsete poliitiliste näidetega. Lõpetuseks esitatakse valitsusele otsene, väärtuspõhine küsimus perede kaitstuse kohta.

Retooriline stiil on formaalne, otsekohene ja küsitlev, pöördudes ministri poole läbi aseesimehe. Kasutatakse loogilist lähenemist, esitades konkreetseid poliitika- ja protseduuripõhiseid küsimusi valitsuse plaanide selgitamiseks. Tone on nõudlik ja keskendub faktidele ning ajakavadele.

Retooriline stiil on kriitiline, küsitlev ja tungiv. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, rõhutades ettenägelikkuse puudumist koalitsiooni ja ministeeriumi seisukohtades. Nad esitavad teravaid küsimusi, et paljastada, kas eelnõu tagasilükkamine oli sisuline või pelgalt opositsiooni eelnõu tõttu.

Stiil on valdavalt kriitiline ja nõudlik, eriti maapiirkondade teemal, kus toon on murelik ja positiivsete lahenduste puudumist rõhutav. Esimeses kõnes kasutatakse emotsionaalset apelli, viidates maainimeste raskele olukorrale. Teises kõnes on stiil formaalne ja detailidele keskenduv, eesmärgiga saada selgitusi komisjoni arutelu sisu kohta.