Kuude kaupa: Rene Kokk
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
7 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale kui juhterakonnale, keda süüdistatakse kehva majandusolukorra loomises ja eelarve planeerimise madalas kvaliteedis. Kõneleja kritiseerib kaudselt ka ministrit, kes kritiseeris Konjunktuuriinstituuti, nimetades seda "sõnumitooja peksmiseks" ja seistes vastu valitsuse katsetele majandusprognoose diskrediteerida.
09.2025
9 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud valitsuse ministritele, keda kritiseeritakse nii sisuliste otsuste (teenuste tsentraliseerimine, Kaitseliidu alarahastamine) kui ka protseduuriliste puudujääkide (küsimustele vastamata jätmine) eest. Ta kritiseerib teravalt Kaitseministrit liigse optimismi eest, nõudes "tuhka pähe raputamist". Samuti kritiseerib ta Eesti meediat Rail Balticu maaomanike probleemide ebapiisava kajastamise eest.
06.2025
10 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (Keldo, Võrklaev, umbusaldatav minister). Kriitika on nii poliitiline (välistööjõud, lastetoetused, vangide toomine) kui ka väärtuspõhine (sookvoodid, perekonnamääratlused). Opositsiooniline hoiak on intensiivne ja kompromissitu, nõudes valitsuselt koalitsioonilepingu lubaduste täitmist.
05.2025
55 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad ja konkreetsed ministrid, keda süüdistatakse poliitilises arrogantsuses, ebakompetentsuses ja Eesti inimeste unustamises. Kriitika on suunatud poliitilistele valikutele (maksuralli, odavtööjõu sissetoomine) ja valitsuse suutmatusele eelarvet hallata. Sotsiaaldemokraate süüdistatakse silmakirjalikkuses toiduainete käibemaksu alandamise teemal, kuna nad hääletasid varem samade ettepanekute vastu.
04.2025
44 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja rahandusminister Mart Võrklaev, keda nimetatakse automaksu peaideoloogiks ja läbisurujaks. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele hoolimatusele, fiskaalsele korralagedusele ja "teerullipoliitikale". Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse valitsuse ebaadekvaatsete eelnõude jätkuva toetamise eest, nimetades seda "nürimeelsuseks" ja opositsiooni imiteerimiseks.
03.2025
17 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsusega, kritiseerides teravalt nende "maksufestivali" ja madalat legitiimsust (alla 19% toetus). Kriitika on suunatud nii poliitikale (hariduse ja keskkonnahariduse kärped) kui ka eetilistele küsimustele (Eesti 200/Lehtme kaasuse käsitlemine). Eraldi kritiseeritakse Valdo Randperet ja Kaitseministeeriumi/KRA-d reservväelaste tasu unustamise eest.
02.2025
26 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja peaminister, keda süüdistatakse valelikus energiapoliitikas ja riigivara kergekäelises jagamises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (automaks, energiakulu) kui ka eetilistele küsimustele (korruptsioonikahtlused, ametnike nimede varjamine). Valitsuse tegevust nimetatakse "lendavaks tsirkuseks" ja selle poliitikat "valelikuks".
01.2025
18 Sõnavõtud
Peamine vastane on Vabariigi Valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse nii poliitika (automaaks, eelarve) kui ka protseduuriliste ja eetiliste küsimuste pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust rollide arusaamatuses ja ebakompetentsuses (nt. eelarvevead, salastatud auditid). Eraldi kritiseeritakse peaministri "inetut" kommentaari ja Riigikogu esimehe passiivsust ministrite korrale kutsumisel.
12.2024
15 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ettekandjate ja ministrite vastu, keda süüdistatakse ettevõtjate lobitöös ja inimestest "üle sõitmises". Kriitika on nii poliitiline (maksukaskaad, toetuste kärped) kui ka protseduuriline (läbipaistmatus advokaadibüroo arvamuste osas, kaasamise kitsendamine). Eriti teravalt kritiseeritakse valitsuse kiirustamist tuuleparkide planeerimisel, pidades seda silmakirjalikuks, kuna samal ajal loobuti vabatahtlikult 10 aastast põlevkivienergia tootmise võimalusest.
11.2024
18 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus (koalitsioon) ja ministeeriumid, keda süüdistatakse "tunnelnägemises" ja raha kokkuhoiu huvides regionaalsete probleemide ignoreerimises. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, nõudes läbipaistvust (Rail Baltic) ja süüdistades koalitsioonisaadikuid "selgroo" puudumises. Väljendab tugevat vastuseisu automaksule ja halli passi omanike valimisõiguse põlistamisele.
10.2024
24 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsusega, keda süüdistatakse tunnelnägemises, ebapädevuses ja inimeste heaks töötamise puudumises. Kriitika on suunatud nii poliitikale (kärped, aktsiisid) kui ka protseduuridele (eelarve läbipaistmatus, Riigikogu rolli alahindamine). Eraldi kritiseeritakse sotsiaaldemokraate (Läänemets) maksutõusude aluste pärast, mis olevat põhinenud vaid paari ettevõtte bilanssidel.
09.2024
14 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud eelkõige valitsustele, keda süüdistatakse perede ebastabiilsesse olukorda viimises ja õigusselgusetuse tekitamises. Eraldi kritiseeritakse Kliimaministeeriumi, mis on pandud majandushuvide eest seisma, mitte keskkonda kaitsma. Julgeoleku kontekstis kritiseeritakse kolmandate riikide kodanikke ja ettevõtjaid, kes ostavad maad "hämara taustaga raha eest" ja ohustavad riigi turvalisust.
07.2024
11 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile ja Rahandusministeeriumile, süüdistades neid riigi rahanduse halvas juhtimises ja ebakompetentsuses. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud) kui ka protseduuriline (mõjuanalüüsi puudumine, muudatusettepanekute sisuline arutamata jätmine). Lisaks kritiseeritakse teravalt endiste rahandusministrite (Pentus-Rosimannus, Akkermann) valimiseelset väidetavat valeinfot ning uue ministri erakonnavahetuse eetilisust.
06.2024
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (automaks, lastetoetused) kui ka eetiliste ja protseduuriliste küsimuste pärast. Kritiseeritakse ka peaministrit Ukraina abiga seotud korruptsiooniprobleemide ignoreerimise eest ja püütakse ümber lükata kuvandit, nagu EKRE ei toetaks Ukrainat. Opositsiooniline kriitika on intensiivne ja nõuab vastutust.
05.2024
11 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioon ja selle esindajad, keda kritiseeritakse teravalt protseduuriliste rikkumiste (normi puudumine, muudatuste kokkusidumine) ja poliitilise arrogantsuse eest. Eriti tugev on kriitika valitsuse tegevuse vastu seoses maksude ja e-valimiste usaldusega. Valitsuse tegevust nimetatakse "muret tekitavaks käekirjaks" ja "julmaks teerulliks".
04.2024
14 Sõnavõtud
Peamine vastane on praegune valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse majandusliku ebakompetentsuse, ebapiisava läbipaistvuse ja menetlusreeglite rikkumise eest (nt automaksu puhul). Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele otsustele, nagu maksutõusud ja suurperetoetuste vähendamine. Samuti kritiseeritakse ametnikke, kes ei mõista maaelu spetsiifikat.
03.2024
18 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud peamiselt valitsusele ja koalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja sotsidele, keda süüdistatakse poliitilises lobitöös ja vastutuse vältimises. Kriitika on nii poliitiline (peretoetused, maksud) kui ka protseduuriline (küsimustele vastamata jätmine, opositsiooni eelnõude tagasilükkamine). Peaministrit kritiseeritakse järjepidevalt küsimustele vastamata jätmise eest.
02.2024
15 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja istungi juhatajad, keda kritiseeritakse teravalt nii ebaõnnestunud poliitika (automaks, pangandus) kui ka menetlusnormide rikkumise eest. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, süüdistades koalitsiooni jõuga otsuste läbisurumises enne sisuliste vastuste saamist. Samuti nõutakse ministritelt vastutust oma valitsuse liikmete väljaütlemiste eest.
01.2024
26 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud peamiselt valitsuskoalitsioonile ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse teetaristu ehituse mittetähtsaks pidamises ja ideoloogilises lühinägelikkuses. Kriitika on nii poliitika- (maksutõusud, Rail Baltic) kui ka protseduuripõhine (opositsiooni eelnõude formaalne tagasilükkamine). Kõneleja süüdistab süsteemi poliitiliste vastaste karistamise meetodi kasutamises õigusmenetluste kaudu, tuues näiteid (Lember, EKRE IT-minister).