Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Peamised vastased on Rahandusminister ja Siseminister ning laiemalt Vabariigi Valitsus. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (trahvimäärad, erivahendid) kui ka protseduurilisele läbipaistmatusele (eelarve, argumentatsiooni puudumine). Opositsioon on intensiivne, nõudes eelnõu tagasilükkamist ja täislahendusi julgeolekuküsimustes, nimetades ministri tegevust "poolikuks rehkenduseks".

Vastasseis on suunatud Vabariigi Valitsuse poliitika ja menetluste vastu, kritiseerides uute regulatsioonide (kestlikkusaruanne) lisakoormust ja trahvimäärade ebaproportsionaalset tõusu. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, nõudes valitsuselt otsuste tagamaade selgitamist ja kaalutluste esitamist.

Peamine vastane on valitsus ja vastutav minister, kelle poliitikat süüdistatakse ebakompetentsuses, lühinägelikkuses ja ebaloogilises ressursside haldamises. Kriitika on suunatud ka ministeeriumi ametnikele (asekantsler), kes on aastaid surunud edasi teemasid, mida varasemad ministrid on tagasi hoidnud. Valitsuse tegevust võrreldakse Euroopa riikide (Itaalia-Albaania) praktikaga, kus probleemid liigutatakse nõrgematele riikidele.

Peamised vastased on valitsus tervikuna, rahandusminister ja sotsiaaldemokraatide juht Läänemets. Kriitika on suunatud nii valitsuse protseduuridele (maksutõusude alused, mis põhinevad vähestel ettevõtetel) kui ka administratiivsele ebakorrapärale. Lisaks kritiseeritakse ministri isiklikku suhtumist ja retoorikat.

Tugev vastuseis on suunatud Rahandusministeeriumi ja ministri (Jürgen) poliitikale, eriti aktsiisitõusude osas. Kriitika on nii poliitiline (ebatõhusad meetmed, maksutulu kaotus) kui ka ideoloogiline, heites ette sotsiaaldemokraatlike (Läänemetsa) tarbimisvastaste ideede omaksvõtmist. Samuti kritiseeritakse Reformierakonda varasema majanduskasvule keskendumise põhimõtte hülgamise eest.

Peamine kriitika on suunatud ministeeriumi ja ministri tegevuse vastu, süüdistades neid ebakompetentsuses ja ebaefektiivses kulude juhtimises. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitikamuudatustele (toetuste vähendamine, menetlusaegade pikendamine) ja haldusotsustele (IT-kulud vs. töökohad). Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse olemasoleva IT-süsteemi tööle panemist.

Vastuseis on suunatud eelnõu algatajatele ja selle sisule, nõudes menetluse kohest katkestamist. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, seades kahtluse alla kogu idee anda pedofiilidele võimalus lastega töötada. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse eelnõu edasise menetlemise lõpetamist.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministrite vastu, keda süüdistatakse strateegilise ülevaate puudumises ja ebapädevuses. Eriti kritiseeritakse ministrit, kes ilmselt pole kursis eestlaste kõrge töötuse määraga, tehes ettepaneku sisserände piirarvu kolmekordistamiseks. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele suutmatusele.

Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele ja endisele kliimaministrile Kristen Michalile, kritiseerides nii vastamise viivitust kui ka teedeehituse ebapiisavat prioriseerimist. Vastandatakse praegust olukorda 2019. aastal ametisse astunud rahvuskonservatiivse valitsuse teenetega, kes algatasid praegu töös olevad projektid.