Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Kõneleja näitab asjatundlikkust tolli- ja maksuseaduste detailides, teades täpseid trahvimäärasid (€3200 vs €100 000) ja Maksu- ja Tolliameti volituste laiendamise küsimusi. Samuti on ta kursis eelarve läbipaistvuse debattidega, viidates Riigikontrolöri, Õiguskantsleri ja finantsisti Aivar Sõerdi seisukohtadele. Ta rõhutab institutsioonide (politsei vs toll) tegevusvaldkondade eristamise olulisust.

Kõneleja näitab üles teadmisi seadusandluse detailides ja menetluslikus järjepidevuses, eriti majandusregulatsioonide ja haldusõiguse valdkonnas. Ta on kursis nii kestlikkusaruandluse mõjuga sadadele ettevõtjatele kui ka konkreetsete trahvimäärade (nt 100 000 eurot) varasema ja kavandatava tasemega. Ta tunneb huvi ka seaduseelnõude ajaloolise menetluskäigu vastu, küsides vormikandmise õiguse laiendamise tagamaade kohta.

Kõneleja demonstreerib teadmisi vanglate haldamise ja turvalisuse logistika osas, tuues näiteks Tartu vangla turvalisuse languse seoses arestimaja ja kainestusmaja lisamisega. Samuti on ta kursis haridusasutuste sulgemise detailidega, mainides Vana-Vigala tehnoloogiakooli renoveerimiskulusid ja lammutamise ohtu. Esimene kõneleja keskendub rahvusvaheliste lepingute ja külastusõiguste logistilistele detailidele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve ja ministeeriumide haldusstruktuuri küsimustes. Ta toob esile konkreetseid näiteid ministeeriumide tegevusalade ebakõladest, nagu Kliimaministeeriumi tegelemine transpordiga ja MKM-i tegelemine soolise võrdsusega. Lisaks viitab ta täpsetele varasematele eelarvevigadele, näiteks 100,4 miljoni euro suurusele veale MKM-i real 2023. aasta eelarves.

Kõneleja näitab asjatundlikkust fiskaalpoliitika ja aktsiiside mõju osas, keskendudes tarbimise ümberpaiknemisele naaberriikidesse ja sellest tulenevale maksutulu kaotusele. Ta rõhutab vajadust analüüsida mineviku kogemusi ja kaubanduse piiriülest liikumist, viidates sellele, et ministeerium ei ole adekvaatseid järeldusi teinud.

Kõneleja demonstreerib teadmisi sotsiaalvaldkonna halduskulude ja IT-projektide (SKAIS1 ja SKAIS2) maksumuse osas, mainides konkreetseid summasid üle 14 miljoni euro. Tal on detailne ülevaade sotsiaal- ja tervishoiuteenuste hinnatõusudest, tuues näiteks ambulatoorse visiiditasu tõusu 5 eurolt 20-le. Samuti on ta kursis riigiametnike valiku kriteeriumite aruteludega komisjonis.

Teadmised keskenduvad pigem seaduseelnõu menetluslikule ja moraalsele küljele. Puudub tehniline või statistiline detail, kuid esitatakse teravaid küsimusi kavandatava hindamismehhanismi (Sotsiaalkindlustusameti roll ja hindamiskriteeriumid) otstarbekuse kohta.

Esineja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonnas, tuues esile erihoolekande teenuse kallinemise, hooldusõdede puuduse ja madala palgataseme. Samuti kasutab ta konkreetseid andmeid tööturu kohta, mainides eestlaste töötuse määra (7,5% ja rohkem) ja viidates kümnete tuhandete inimeste sisserändele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust teedeehituse ja taristu rahastamise küsimustes, viidates konkreetsetele projektide algatamise aegadele ja rahastusperioodidele (2023–2027). Ta käsitleb liiklusohutuse ja autopargi vananemise seoseid, pakkudes välja ka võrdluse Läti ambitsioonikate taristuprojektidega. Esitatakse detailsed küsimused kavandatavate mahtude ja rahastuse protsentuaalse muutuse kohta järgmisel kümnel aastal.