Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Vastuseis on suunatud kliimakriisi agressiivse kommunikatsiooni eestvedajate ja riigi vastu, keda süüdistatakse silmakirjalikkuses maavarade poliitikas. Kritiseeritakse poliitilist otsust taunida põlevkivi kasutamist, samal ajal kaaludes fosforiidi kaevandamist riigi tuluallikana, hoolimata keskkonnaohtudest.

Peamised vastased on koalitsioonisaadikud, keda kritiseeritakse selgroo puudumise ja poliitilise naiivsuse eest seoses lojaalsusküsimustega. Kriitika on suunatud ka ettekandjale, kellelt nõutakse selgitusi halli passi omanike arvu ja tekkemehhanismide kohta. Vastuseis on nii poliitikapõhine (valimisõiguse eemaldamine) kui ka protseduuriline (teha asju hästi, mitte linnukese pärast).

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (lastetoetused, automaks) ja moraalsete prioriteetide eest. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi kui ka väärtuspõhiseid süüdistusi, nagu lastega töötamise õiguse andmine pedofiilidele.

Peamised kriitika sihtmärgid on koalitsioonisaadikud, keda kritiseeritakse madala osavõtu ja uurimiskomisjoni toetamise puudumise eest, vihjates soovile midagi varjata. Samuti kritiseeritakse kõrgepalgalisi juhte, kelle tegevus suurprojektides (Nordica näide) on ebaõnnestunud. Kriitika on suunatud nii protseduuridele kui ka läbipaistvuse puudumisele.

Peamine vastane on automaksu eestseisja (ettekandja), keda kritiseeritakse nii isiklikult (sarkastiline sildistamine) kui ka protseduuriliselt. Kriitika on intensiivne ja seab kahtluse alla komisjoni töö kvaliteedi, kuna olulisi rakendusküsimusi polevat arutatud.

Peamised vastased on Kliimaminister (automaksu tõttu) ja Haridusminister (kooli sulgemise tõttu), samuti kritiseeritakse Peaministrit protseduuriliste küsimuste pärast. Kriitika on suunatud poliitika ebaloogilisusele (automaks) ja valitsuse prioriteetidele (kooli sulgemine vs tuuleenergia doteerimine). Kõneleja viitab ka anonüümsele HTM-i ametnikule, kelle unistus olevat kooli sulgemine, ning lükkab ministrite väited otseselt ümber.

Peamine kriitika on suunatud Haridusministeeriumile, keda süüdistatakse "tunnelnägemises" ja raha kokkuhoiu eelistamises regionaalsetele vajadustele. Kriitika on intensiivne ja poliitika-põhine, rõhutades, et riik lükkab lahendamata mured ja kulud kohaliku omavalitsuse kaela. Vastuseis on suunatud konkreetsele sulgemisplaanile.