Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Kokku istungeid: 6

Täielikult profileeritud: 6

2025-11-11
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Otsene kriitika on suunatud kohtusüsteemi praktikale, mis puudutab karistuste määramist ja raskete kurjategijate ennetähtaegset vabastamist. Konkreetseid poliitilisi vastaseid või gruppe ei nimetata, kriitika on suunatud süsteemi toimimisele ja selle tulemustele.
2025-11-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse kontrollimisele julgeoleku valdkonnas, küsides ministrilt täiendavate intsidentide ja nende menetlemise kohta. Puuduvad isiklikud või poliitilised rünnakud, tegemist on järelevalvefunktsiooni täitmisega.
2025-11-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (poliitika tagasipööramise eest) ja Vabariigi Valimiskomisjon (ebakompetentsuse eest). Kõige intensiivsem kriitika on suunatud riiki juhtivatele poliitikutele, keda süüdistatakse e-valimiste süsteemi kaitsva "poliitilise katuse" pakkumises. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja tulemuspõhine.
2025-11-05
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsev koalitsioon, eriti Reformierakond, keda kritiseeritakse protseduurilise arrogantsi ja sisulise arutelu puudumise eest. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (automaks) kui ka menetluslikule kvaliteedile (opositsiooni ettepanekute eiramine). Kompromiss on välistatud automaksu osas, nõudes selle tühistamist.
2025-11-04
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuse ministrid, keda kritiseeritakse ebakorrektse käitumise ja info varjamise eest, ning Riigikogu juhatus vastutustundetu töökorralduse pärast. Kritiseeritakse nii poliitika sisu (vangla projekt) kui ka menetluslikke vigu, eriti info varjamist koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Vastuseis on intensiivne ja nõuab kohest korrektsiooni.
2025-11-03
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministeeriumi esindajate vastu, keda süüdistatakse eelnõu majandusliku mõju valesti hindamises ja sisulise arutelu vältimises. Kriitika on suunatud ka varasemale rahalisele ebakompetentsusele, viidates MKM-i real seisnud 100 miljoni euro kasutamata jäämisele ja gaasijaama rahastamise segadusele.