Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse poliitikale, kritiseerides nende põhjendusi pensionipoliitika osas kui ebapiisavaid. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes sotsiaalpoliitika ebaloogilisusele ja nõudes alternatiivsete kokkuhoiukohtade (MTÜ-d) uurimist.

Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumile, mida süüdistatakse "jonnimises" ja suutmatuses probleemi lahendada. Kriitika laieneb ka Maaeluministeeriumile ja ametnikele, keda kahtlustatakse suutmatuses probleemi selges eesti keeles selgeks teha või selle olemusest aru saada. Kriitika on suunatud tegevusetusele ja protseduurilisele ebaefektiivsusele.

Kriitika on suunatud valitsuse poliitika vastu, mis kahjustab transpordisektorit, tuues esile diisliaktsiisi tõstmise ja uued teekasutustasud. Kritiseerib institutsionaalset viivitust ja 20-aastast tegevusetust antud teemal. Kasutab iroonilist rünnakut koalitsiooni liikmete vastu, seades kahtluse alla nende pühendumuse lõimumisele.

Kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, eriti andmeturvalisuse tagamise ja bürokraatia ohjamise osas. Vastuseis on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes valitsuselt konkreetseid samme olukorra parandamiseks.

Kriitika on suunatud Õiguskomisjoni esimehele (halva töökliima ja liikmete sundimise eest) ning ametnikele, keda süüdistatakse Ukraina laste vägivaldses eestistamises. Rünnakud on intensiivsed ja puudutavad nii protseduurilisi küsimusi kui ka poliitilist eesmärgipüstitust.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja Rahandusministeeriumi ametnikud, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, maaelu ignoreerimine) kui ka menetlusreeglite rikkumise pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust tegelikkuse mittemõistmises ja peredesse halvas suhtumises (viidates suurperetoetuse vähendamisele). Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse eelnõu tagasilükkamist.

Peamine vastane on peaminister, keda kritiseeritakse teravalt ebaausate ja poolikute faktide esitamise eest, mis moonutavad tegelikku olukorda. Kriitika on suunatud valitsuse poliitikale (maksutõusud, inflatsioon) ja nende kommunikatsioonimeetoditele. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse valitsuselt täielikku arvestust.