Kuude kaupa: Jaak Valge
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
6 Sõnavõtud
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja konfronteeriv, süüdistades ministrit demagoogias, vingerdamises ja mõistete segiajamises. Kasutatakse tugevaid väärtuspõhiseid apelle (sõjakoledused, irooniline definitsioon, desertöörid) koos detailse statistilise argumentatsiooniga, et rõhutada olukorra tõsidust. Kõneleja esitab otsese ultimaatumi, ähvardades ministrit valetajaks nimetada, kui nõutud statistikat ei esitata.
09.2025
28 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt kriitiline, tungiv ja analüütiline, rõhutades vajadust tegude, mitte loosungite järele. Kasutab palju andmeid ja loogilisi argumente, toetades neid rahvuslike ja emotsionaalsete apellidega ("Head Eesti mehed ja Eesti naised"). Valitsuse tegevust kritiseeritakse teravalt, vihjates tahtlikule viivitamisele (demograafia) ja kodanike kui "pärisorjadega" käitumisele (Tartu vangla). Samas tunnustab ta harva ministri veenvat argumentatsiooni või sotsiaaldemokraatide teemade tõstatamist.
06.2025
22 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt kriitiline, terav ja kohati provokatiivne, pöördudes sageli otse ministrite poole (nt nõudes peaministrilt vastuste ettevalmistaja "peapesu"). Ta kasutab tugevalt loogilisi ja faktilisi argumente, toetudes statistikatele ja akadeemikute tsitaatidele, kuid lisab ka emotsionaalseid apelle (nt "Head Eesti mehed ja Eesti naised"). Toon on sageli murelik ja pakiline, eriti rahvastiku ja keele küsimustes, ning ta nimetab Nõukogude monumenti "monstrumiks".
05.2025
10 Sõnavõtud
Kõneleja retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid ja emotsionaalseid väljendeid (nt "hiiliv ingliskeelestumine", "väga nässus", "korralik vabalangus"). Ta tasakaalustab loogilisi apelle andmetele iroonia ja retooriliste liialdustega, et kritiseerida vastaste seisukohti (nt võrdlus trombooniga trash-bändis või ministri "diskori kiirus Vikerraadios"). Ta nõuab riigimehelikku diagnoosi ja korda majja.
04.2025
6 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, kasutades loogilisi argumente ja retoorilisi küsimusi vastaste ideoloogiliste seisukohtade vaidlustamiseks. Toon on kriitiline ja kohati võitlev, eriti valitsuse tegevusetuse ja protseduuriliste vigade esiletoomisel. Kasutatakse hoiatavaid kujundeid, näiteks viidates "Pandora laeka" avamisele ülereguleerimisega.
03.2025
13 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kriitiline, formaalne ja kiireloomuline, rõhutades eesti keele ahenemise ohtu. Ta kasutab palju statistilisi andmeid ja loogilisi argumente, kuid lisab ka emotsionaalseid ja ajaloolisi apelle (Anna Haava luuletus, venestusaeg). Kõneleja on konfronteeriv, süüdistades ministrit demagoogias ja loogikavigades ning kasutades teravaid võrdlusi (Nõukogude traktoritoodang).
02.2025
9 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne, kuid samas terav ja rahvast kaasav, pöördudes sageli "Eesti mehed ja Eesti naised" poole. Kasutatakse nii detailset andmeanalüüsi kui ka tugevaid emotsionaalseid ja rahvuslikke apelle, näiteks viidates rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale. Kõneleja kasutab ajaloolisi võrdlusi (Samuel Colt) ja tsiteerib rahvuslikke loosungeid ("Sigtuna ei ole enam kaugel!").
01.2025
7 Sõnavõtud
Stiil on võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid hinnanguid nagu "gigantomaanialik", "neokolonialistlik" ja "poliitiliselt kurt/pime". Kõneleja toetub andmetele ja statistikatele, et põhjendada väärtuspõhiseid seisukohti, ning kasutab irooniat (Exceli näide) ja retoorilisi küsimusi valitsuse tegevusetuse rõhutamiseks. Ta rõhutab emotsionaalset muret (mure seoses Saaremaaga, kurb järeldus demograafia osas) ja kasutab välisriikide (Ungari, Gruusia) näiteid.
12.2024
8 Sõnavõtud
Retooriline stiil on võitlev, hoiatav ja ideoloogiline, kombineerides loogilisi argumente (seadusesätted, statistika) tugevate emotsionaalsete apellidega. Kasutatakse teravaid metafoore, nagu "põrsa kotis ostmine" seaduseelnõu hääletamise kohta ja eesti laste käsitlemine "lõimumise tööriistadena". Kõneleja väljendab muret usaldamatuse ja rahulolematuse kasvu pärast, mis võib viia "laviinini", kui fosforiidi teemat läbipaistmatult käsitletakse.
11.2024
9 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, kasutades sageli viiteid seadustele, statistikale ja majandusteadlaste arvamustele. Toon on kriitiline ja otsene, eriti valitsuse tegevusetuse osas sündimuse ja majanduse küsimustes, kuid suudab alustada ka vastase retoorika tunnustamisega. Kasutab küsimusi, et juhtida tähelepanu poliitilistele või menetluslikele vigadele (nt "Kus me vea tegime?").
10.2024
8 Sõnavõtud
Stiil on terav, kriitiline ja nõudlik, eriti ministrite vastuste suhtes, mida peetakse ebaveenvaks ja segaseks. Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele, statistilistele andmetele ja ajaloolistele tsitaatidele, et rõhutada valitsuse tegevuse ebaloogilisust või ajalookaugust. Ta kasutab retoorikat, mis vastandab Eesti riigi järjepidevuse kaitsjad (1944) praeguse valitsuse poliitikaga (2024). Üldine toon on murelik ja süüdistav.
09.2024
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja kohati sarkastiline, eriti koalitsiooni ja ministri tegevust kommenteerides. Apellatsioonid on peamiselt loogilised, tuginedes seadustele ja statistikale, kuid sisaldavad ka tugevaid süüdistusi, nagu koalitsiooni nauding kodukorra rikkumisest. Tone on formaalne, kuid agressiivne, nõudes vastastelt konkreetseid ja detailseid vastuseid.
07.2024
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kiireloomuline, kriitiline ja tugevalt andmepõhine, kasutades statistikat majanduskriisi ulatuse tõestamiseks. Kuigi apellatsioon on peamiselt loogiline ja analüütiline, on toon terav, kirjeldades olukorda kui "allakäiku" ja "untus läinud" majandust. Kõneleja esitab küsimusi peaministrikandidaadile, nõudes diagnoosi poliitilistele vigadele.
06.2024
10 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt võitlev ja otsekohene, kasutades sageli teravaid retoorilisi küsimusi vastaste motiivide ja arusaamade kahtluse alla seadmiseks ("Kas te saate aru, et te hävitate niimoodi...?"). Toon on kiireloomuline ja kriitiline, segades statistilisi andmeid (nt tootlikkuse langus) tugevate emotsionaalsete ja väärtuspõhiste apellidega (rahvusriigi hävitamine, laste kaitse).
05.2024
19 Sõnavõtud
Toon on valdavalt kriitiline, terav ja konfronteeriv, eriti valitsuse ministrite suhtes, keda ta nimetab oma "tööandjateks". Kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja irooniat, näiteks võrreldes Kaitsepolitseiameti aastaraamatut moslemite Koraaniga. Stiil on formaalne, kuid sisaldab tugevaid loogilisi apelle, mis on põimitud statistiliste andmete ja ajalooliste viidetega, püüdes vastaseid ratsionaalse mõtlemise abil proovile panna.
04.2024
51 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on äärmiselt võitlev ja kriitiline, süüdistades ministreid korduvalt ebapädevuses, "hämas" ja vastutuse puudumises. Toon on pakiline, eriti rahvastikukriisi teemal, mida kirjeldatakse kui "kõigi aegade kõige kriitilisemat" olukorda. Ta kasutab tugevaid loogilisi argumente ja statistikat, kuid lisab emotsionaalseid hinnanguid (nt "täielik kuritegu", "kõigi aegade kõige rumalam otsus").
03.2024
26 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne, ent terav ja võitlev, rõhutades olukorra kiireloomulisust, nimetades seda rahvastikukriisiks. Kõneleja toetub tugevalt andmetele ja statistikatele, et korrigeerida vastaste (eriti peaministri) väiteid, kuid kasutab ka tugevaid poliitilisi süüdistusi (silmakirjalikkus, ideoloogiaudu). Argumentide kaalukuse suurendamiseks kasutatakse ajaloolisi paralleele (1934. aasta riigipööre, Nõukogude aja lõpp).
02.2024
28 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on formaalne, andmepõhine ja tungiv, kasutades valitsuse suunas sageli võitlevat tooni. Kasutatakse tugevaid hinnanguid ("hukatuslik", "ülimõttetu", "täielik priiskamine") ning esitatakse loogilisi argumente, toetudes statistikale ja seadustele. Eelistatakse küsimuste esitamist ja tsitaatide kasutamist, et rõhutada olukorra tõsidust ja valitsuse tegevusetust.
01.2024
37 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt võitluslik, kriitiline ja süüdistav, esitades otseseid küsimusi ministrite motiivide kohta (nt ideoloogiline põhjus, poliitkorrektne vasakpoolne poliitik). Ta kasutab tugevaid ja emotsionaalseid termineid (katastroof, barbarism, mõnitus). Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja tõenduspõhised, toetudes statistikale, ajaloolistele faktidele ja uuringutele, kuid edastatud tungiva ja terava tooniga.