Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Retooriline stiil on kriitiline, analüütiline ja akadeemiline, rõhudes loogilistele argumentidele, sotsiaaluuringute andmetele ja ajaloolisele kontekstile. Ta kritiseerib vastaste terminoloogiat ("tagurlane", "progressivist") kui marksistlikku ning peab eelnõu seletuskirja ebaveenvaks ja rabedaks. Kõneleja püüab säilitada formaalset tooni, kuid on samal ajal teravalt vastanduv.

Retooriline stiil on otsene, vaidlustav ja analüütiline. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi vastase survestamiseks ja seab kahtluse alla tema poliitiliste valikute adekvaatsuse. Kuigi kõneleja alustab viisakalt, on sisu terav ja kriitiline, toetudes teises kõnes faktidele ja võrdlustele loogilise apellatsioonina.

Stiil on formaalne, andmepõhine ja püsiv, esitades küsimuse otse ministrile pärast ebaõnnestunud katset peaministriga. Toon on kriitiline ja nõudlik, sisaldades varjatud süüdistust peaministri suunas, kes kas ei saanud küsimusest aru või teeskles seda.

Kõne on formaalne ja lugupidav, kasutades standardseid pöördumisi aseesimehe ja ettekandja poole. Retoorika on tugevalt loogiline ja andmepõhine, kasutades statistikat (18 000 sisserändajat vs 2,5 korda vähem keeleeksami sooritajaid) oma seisukoha põhjendamiseks. Toon on murelik ja nõuab kiiret poliitilist sekkumist massiimmigratsiooni teemal.

Stiil on formaalne, võitluslik ja skeptiline, kasutades teravaid küsimusi ja ajaloolisi viiteid oma seisukohtade rõhutamiseks. Kõneleja tasakaalustab loogilisi argumente (statistika, KAPO aruanded) tugevate süüdistustega (desinformeerimine, haldussuutlikkuse puudumine). Ta kasutab irooniat ja küünilisust, et seada kahtluse alla ametlikud hüpoteesid, ning lõpetab hüpoteetilise umbusaldusavalduse ettepanekuga.

Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, keskendudes loogilistele küsimustele ja andmetele. Kasutatakse statistilisi tõendeid (Skytte instituut) ja esitatakse kriitilisi küsimusi e-hääletuse propagandistide argumentide kohta. Kõneleja kasutab retoorilist võtet, kehastudes ajutiselt koalitsioonisaadikuks, et rõhutada oma toetust konkreetsele kriitilisele seisukohale.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja küsitlev, seades kahtluse alla ministri prioriteedid ja pädevuse. Kasutatakse loogilisi argumente ja faktilisi andmeid (OECD statistika, ministri tsitaadid) oma seisukohtade tõestamiseks. Toon on pakiline, rõhutades haridussüsteemi kriisi ning välisvisiitide ebaeetilisust ja kulukust.

Kõnestiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, kasutades ajaloolisi analoogiaid ja ratsionaalseid argumente vastaspoole seisukohtade proovile panemiseks. Ta pöördub ettekandja poole, rõhutades tema magistrikraadi ja ratsionaalset mõtlemist, et esitada küsimus julgeolekuohtude prioriseerimise kohta. Toon on kriitiline, kuid säilitab ametliku viisakuse.