Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Vastasseis on suunatud eelnõu esitajate ja põhiseaduskomisjoni töö vastu, kritiseerides seletuskirja rabedust, primitiivsust ja ekspertide kaasamata jätmist. Ta lükkab tagasi vastaste katsed sildistada konservatiive küünilisteks või tagurlasteks, defineerides need sildid marksistlikena. Vastaste veenmisvõimet peetakse madalaks, kuid kompromissi võimalust ei välistata ("nad võivad veel proovida").

Peamine vastane on Härra Ligi, kelle poliitilisi valikuid kritiseeritakse teravalt. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksuküüru kahjulikkusele ja keeldumisele maksustada pankade ülikasumeid. Kõneleja seab kahtluse alla vastase õiglase meele ja erakonnasisene positsiooni, suurendades rünnaku intensiivsust.

Kriitika on suunatud valitsuse juhile (peaministrile), keda süüdistatakse mõistliku vastuse andmata jätmises või küsimusest arusaamise teeskluses. See on tugev kompetentsipõhine kriitika, mis rõhutab valitsuse suutmatust olulistele sotsiaalsetele trendidele reageerida.

Kriitika on suunatud valitsuse või kehtiva poliitika vastu, mis lubab jätkuvat massiimmigratsiooni kolmandatest riikidest. Vastuseis on poliitiline ja keskendub rändepoliitika ebaefektiivsusele, küsides otse, kas ei oleks õige "esmaselt lõpetada massiimmigratsioon".

Peamine vastane on istuv valitsus, eriti Siseminister Lauri Läänemets ja Kaitsepolitseiamet. Kriitika on suunatud väidetavale desinformeerimisele, haldussuutmatusele ja sisepoliitikasse sekkuvatele jõuametkondadele. Kõneleja seab kahtluse alla KAPO usaldusväärsuse ja vihjab tugevalt, et ministrile tuleks avaldada umbusaldust, kui kehtiks varasem parlamentaarne kord.

Vastasseis on suunatud e-hääletuse propageerijate argumentide vastu, keda nimetatakse "propagandistideks". Kõneleja kaitseb kaudselt valimiste anomaaliate teema tõstatamist, märkides, et usalduse langus oli märgatav juba enne EKRE tekkimist 2013. aastal, seega on kriitika legitiimne.

Vastasseis on suunatud Haridus- ja Teadusministrile, keda kritiseeritakse prioriteetide seadmise ja reformivajaduse eitamise eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine, süüdistades ministrit tegevustes, mis on vastuolus Eesti väärtustega (koostöö diktatuuririikidega). Kriitika intensiivsus on kõrge, viidates haridussüsteemi "suurimale kriisile".

Peamine vastuseis on suunatud eelnõu algatajale/ettekandjale, kelle prioriteete julgeolekuohtude hindamisel peetakse valeks. Kriitika on poliitiline ja keskendub sellele, et käsitletav eelnõu tegeleb vähem olulise mõjufaktoriga (MP side) suurema ohu (massiimmigratsioon) arvelt.