Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge
Kokku istungeid: 77
Täielikult profileeritud: 77
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse poolt kasutatava riigieelarve vormi vastu, mis on nii protseduuriliselt kui ka sisuliselt kritiseeritud. Kriitika on intensiivne, kuna viidatakse põhiseaduslikule probleemile ja eelarvevormi nimetatakse fraktsioonikaaslase sõnadega "totruseks". Vastuseis on suunatud poliitikale ja protseduurile, mitte isikutele.
2025-10-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Siseminister ja Siseministeerium, keda kritiseeritakse teravalt poliitika väärtõlgendamise ja ebakonstruktiivse debati eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades ministrit demagoogias ja vingerdamises ning ähvardades teda valetajaks nimetada, kui nõutud statistikat ei esitata.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastandub otseselt eelneva kõneleja väidetele Rail Balticu loobumisega kaasneva majandusliku kahju kohta. Kriitika on poliitikapõhine ja suunatud majanduslike argumentide kehtivuse vastu, pidades SKT tõusu formaalseks.
2025-09-22
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nende otsustusprotsessi läbipaistmatust ja kohalike elanike ignoreerimist. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, väites, et valitsus käitub Eesti kodanikega nagu riigi alamate või pärisorjadega. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla valitsuse tarkuse riigijuhtimisel.
2025-09-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Slava Ukraini esindajate tegevusetuse vastu, kes otsustasid tsiviilhagi esitamata jätta. Kõneleja kahtlustab, et tegemist võib olla kellegi tahtliku tegematajätmisega, mis viitab süsteemse või isikliku ebaõnnestumise kriitikale.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selgelt opositsioonis ja on allkirjastanud umbusaldusavalduse. Opositsiooniline hoiak on suunatud poliitika tulevikuplaanide puudumisele, nõudes konkreetseid samme rahvastikupoliitika valdkonnas. Hoolimata fundamentaalsest vastuseisust (umbusalduse allkirjastamine) on kriitika esitamise toon pigem konstruktiivne ja poliitikapõhine.
2025-09-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Vene saatkonna tegevusele, mida peetakse Eesti riiklust alandavaks. Samuti kritiseeritakse valitsuse (ministri) tegevusetust ja suutmatust probleemi lahendada pärast kevadist hoiatust, viidates eriarvamustele ja lubaduste mittetäitmisele.
2025-09-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse immigratsioonipoliitikale, mida peetakse kahjulikuks ja millel puudub rahva volitus. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust tootlikkuse languses ja palgataseme kivistamises odava tööjõu sissetoomise tõttu. Samuti kritiseeritakse OSKA raporteid kui tööandja poole kallutatuid ning ministrit (keda pole kohal) teema ebapiisava süvenemise eest.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (Lauri Läänemets, Kliimaminister, Haridus- ja teadusminister). Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (Ukraina meeste kaitse, energiaprojektid) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (kodukorra rikkumine, läbipaistmatus). Kõneleja süüdistab valitsust Eesti julgeoleku vastases tegevuses (hübriidoperatsioonide varjamine) ja Venemaa ajaloonarratiivi toetamises (Sinimägede mälestuse mahasalgamine).
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud otseselt ministri ja tema ministeeriumi poliitika vastu, eriti seoses odava tööjõu eelistamise ja ebausutava rändepoliitikaga. Esineja seab kahtluse alla ministri väited ja nõuab selgitusi, miks Eesti tingimused kaitse andmisel erinevad teistest Balti riikidest. Rünnakud on poliitikapõhised, süüdistades valitsust tootlikkuse languses ja Ukraina riigi huvide eiramises.
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister, kelle poliitilisi põhjendusi (vangla väljarentimine töökohtade loomiseks) kritiseeritakse teravalt. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse ebaõnnestunud sammudele ja ebaloogilisele majanduspoliitikale. Vastuseis on tugev, viidates valitsuse tegevusele kui "ebaõigele sammule".
2025-06-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt vale poliitilise suuna (massiimmigratsioon, vananenud majandusloogika) ja ebakompetentsuse eest (vastuste ettevalmistamise kvaliteet). Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust käegalöömises ja olukorra pealtvaatamises.
2025-06-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud üldisele majandusjuhtimise ebaõnnestumisele, mis on viinud tootlikkuse ja konkurentsivõime languseni. Konkreetseid poliitilisi vastaseid ei nimetata, kuid nõutakse vastutust ja selgitust, "kus me vea tegime".
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) vastu, süüdistades seda kallutatud, ebaõiglaste ja naljakate otsuste tegemises. Kriitika intensiivsus on tugev ja keskendub institutsiooni ebaefektiivsusele ning erapoolikusele.
2025-06-03
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministri ja tema esitatud poliitika vastu, eriti Rail Balticu entusiastliku toetamise osas. Kriitika on kontseptuaalne, vaidlustades ministri arusaama poliitika olemusest taristuvaldkonnas ja seades kahtluse alla projekti legitiimsuse rahva silmis.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on haridusminister, kelle olukorrahinnangut eesti keele osas peetakse väga selges vastuolus olevaks tegelike trendidega. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades ministrit eesti teaduskeele hoidmise lepingute rikkumise eiramises ja migratsioonipoliitika puudulikkuses. Kompromissi võimalust ei näidata, vaid nõutakse poliitika muutmist ja faktide tunnistamist.
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud majandusministrile ja Reformierakonna valitsusele, keda süüdistatakse ebakompetentsuses ja turumajanduse põhimõtete rikkumises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, väites, et valitsus allub ettevõtjate survele, kes nõuavad odavat tööjõudu. Vastustatakse teravalt ministri väidet, et Eesti rändepoliitika on konservatiivne, tuues esile rekordilise sisserände.
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministrile ja valitsusele, keda süüdistatakse haridussüsteemi reformimise totaalses mahamagamises ja kitsaskohtade lahendamata jätmises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes negatiivsetele näitajatele ja taandarengule.
2025-05-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud ettekandja erakonnale, keda kutsutakse üles tegema sisulist tööd erakorraliste valimiste saabumiseks. Lisaks kritiseerib ta neid, kes on vastutavad Eesti energeetikateemalise debati madala taseme eest, ning komisjoni liikmeid, kes hääletasid rahvahääletuse korraldamise vastu.
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud ministrile ja valitsusele, keda kritiseeritakse strateegiliste eesmärkide täitmata jätmise ja majandusnäitajate languse eest. Kriitika on tugev ja põhineb poliitika tulemuslikkuse hindamisel, tuues esile Eesti mahajäämuse võrreldes teiste EL-i riikidega.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu seoses hariduse kvaliteedi langusega ning parlamendi ees protseduurireeglite eiramisega (materjalide hiline esitamine). Samuti kritiseeritakse eelnõu väljahääletamise otsust, kui probleem on olemas ja seda saaks menetluse käigus parandada.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus (minister) ja eelnõu ettekandja, keda kritiseeritakse ideoloogiliste valikute ja ebaratsionaalse ülereguleerimise eest. Minister seatakse kahtluse alla tema konservatiivsete väärtuste reetmise pärast, samas kui ettekandjat sildistatakse sotsiaaldemokraatliku ideoloogia esindajana.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse poliitilises silmakirjalikkuses ja eelmises valitsuses olles teema varem käsitlemata jätmises. Kriitika on suunatud ka nende poliitilisele valikule, miks nad nõustuvad Venemaa kodanike hääleõiguse kaotamisega, kuid mitte määratlemata kodakondsusega isikute oma. Rünnakud on nii protseduurilised kui ka poliitilist järjepidevust puudutavad.
2025-03-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud viimaste valitsuste tegevusele odavtööjõu sissetoomise ja süsteemituse eest. Konkreetselt kritiseeritakse ettekandjat kui "massiimmigratsiooni eestkõnelejat" ning küsitakse otse ministrilt tema kasutatava terminoloogia (demokraatia) definitsiooni kohta. Samuti heidetakse kaudselt ette Eesti 200 vastutustundetust rahvuspoliitilistes küsimustes.
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud peamiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja valitsuse tegevuse vastu, süüdistades neid eesti keele staatuse alandamises (venekeelsed kodulehed) ja halduslepingute täitmise kontrollimata jätmises (Potjomkini küla). Ta kritiseerib ka ministri argumente, pidades neid demagoogiliseks ja loogikavigadega, ning vastandub massiimmigratsiooni soodustamisele.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse esitatud eelnõule ja ministrile, kellelt küsitakse selgitusi. Kriitika on puhtalt poliitika- ja sisupõhine, keskendudes eelnõu suutmatusele parandada teadussüsteemi põhidefekte ja rahvusteaduste olukorda. Eelkõige kritiseeritakse seda, et eelnõu ei lahenda vohava bürokraatia probleemi.
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitika (rabedad prognoosid, ebaselged ekspordikokkulepped) kui ka protseduuride (kaasamise formaalsus, Riigikogu enamuse tuim hääletamine) pärast. Kriitika on suunatud ka välisinvestoritele (Norra, Hollandi, Inglise-Prantsuse), kelle kasumit eelistatakse kohalikele huvidele. Kõneleja leiab, et valitsus kardab oma rahvast ja parlamentarism on lakanud toimimast.
2025-02-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on välispangad, keda peetakse Eesti majanduse tegelikeks mõjutajateks Stockholmist, ning valitsus, keda süüdistatakse pankade poole hoidmises rahva asemel. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt laetud, süüdistades valitsust ebaõiglases tegevuses ja viidates pangajuhtide kahtlastele tehingutele.
2025-01-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, mida nimetatakse "kolmest vasakglobalistlikust erakonnast koosnevaks", ja Sotsiaalministeerium. Kriitika on suunatud poliitilistele otsustele (peretoetuste vähendamine, indekseerimisest keeldumine) ja ministeeriumi tegevusetusele proportsionaalsete kampaaniate algatamisel. Rünnakud on intensiivsed, süüdistades valitsust tahtmatuses tegeleda riigi põhiprobleemiga ja andes vastupidiseid märke.
2024-12-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Eesti 200, keda kritiseeritakse poliitilise ebakõla ja läbipaistmatuse eest fosforiiditeemal. Kriitika on suunatud ministrite passiivsusele sündimuse languse teemal ja protseduurilistele rikkumistele (ebaloogiline õiguslik alus uuringuloa andmisel). Reformierakonda süüdistatakse 2014. aasta lubadustest taganemises.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse vastutustundetu seadusloome (keelenõuete fikseerimata jätmine) ja oluliste muudatusettepanekute eiramise eest. Kriitika on nii protseduuriline kui ka põhimõtteline, väites, et koalitsioon ei taga eestikeelset õppekeskkonda. Vastuseis on intensiivne ja kompromiss on välistatud, kuna eelnõu kuulutatakse vastuvõtmatuks.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud määratlemata kodakondsusega isikute valimisõiguse andmisele ja varasematele "vasakpoolsetele lõimumiskontseptsioonidele". Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, rõhutades, et lõimumise kiirenemise optimistlikud prognoosid on paarikümne aasta jooksul vähe täitunud. Samuti kritiseerib ta kaudselt neid, kes usaldasid liiga palju neid ebaõnnestunud integratsioonimudeleid.
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse seisukohtadele, eriti abordieelnõu negatiivsele arvamusele. Kriitika on poliitika- ja andmepõhine, seades kahtluse alla valitsuse väited abordi langustrendi kohta. Samuti seatakse kahtluse alla eelnõu põhjendatus töö tootlikkuse andmete valguses.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja nende kavandatud maksupoliitika, mida peetakse majanduse arengule ja elatustasemele kahjulikuks. Kriitika on poliitikapõhine ja majanduslik, seades kahtluse alla ka Isamaa fraktsiooni valiku tühistada esmajärjekorras vaid automaks. Samuti vaidlustatakse peaministri seisukohti Euroopa Liidu majandusliku tuleviku osas.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud otse ministrile ja valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse vastuoluliste ja riigile kahjulike sammude eest. Kriitika on poliitikapõhine, eriti hääleõiguse äravõtmise pidurdamise osas, mis suurendab ohtu Eesti-vastastele kandidaatidele.
2024-10-22
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse/Reformierakonna majanduspoliitilisele dogmale, viidates irooniliselt Margaret Thatcheri tegevusele, keda peetakse Reformierakonna eeskujuks, kuid kes kehtestas pangamaksu. Vastasseis on poliitikapõhine, keskendudes Eesti majanduse kehvemale olukorrale võrreldes pangamaksu kehtestanud Leeduga.
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus, eriti Siseminister, keda kritiseeritakse nii ajaloolise mälu eiramise (Lihula monumendi konfiskeerimine) kui ka sisserändepoliitika (Ukraina meeste kaitse) pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades ministrit ebapädevuses ja Eesti Vabariigi järjepidevuse mittetunnistamises, ning vastuseid peetakse ebaveenvateks juriidilisteks selgitusteks.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister Läänemets ja valitsus, keda kritiseeritakse massiimmigratsiooni soosimise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilisele suunale kui ka kasutatavate mõõdikute defektsusele, pakkudes välja kaks äärmuslikku järeldust (kas vahetada eestlased välja või tunnistada mõõdik defektseks).
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastane on valitsus, kelle majanduspoliitikat süüdistatakse otseselt sügava majanduskriisi, kõrgete energiahindade ja majanduskasvu tarretavate meetmete põhjustamises. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, viidates ka valitsuse tegevusetusele pankade ülikasumite maksustamisel ja kodulaenude intressimäärade allasurumisel.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud Kaja Kallase valitsustele ja praegusele koalitsioonile, eriti majanduspoliitiliste vigade ja sisserändepoliitika osas. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, väites, et Eesti majanduslik allakäik on tingitud just poliitilistest sammudest. Välisministri väiteid sisserändepoliitika paindlikumaks muutmise kohta käsitletakse ohuna.
2024-06-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud peaministrile ja valitsusele, kelle väiteid rahvusvahelise toetuse puudumise kohta pankade maksustamisel lükatakse ümber ajalooliste näidetega. Kriitika on poliitika- ja faktipõhine, keskendudes nii välispoliitilistele otsustele (Ukraina) kui ka siseriiklikule maksupoliitikale.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt nii eetiliste probleemide ("idaraha skandaal") kui ka ebapopulaarsete maksutõusude eest. Kriitika on intensiivne ja tulemuspõhine, rõhutades Reformierakonna prognoositavat suurt kaotust valimistel (17 kohta vähem).
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse majandus- ja immigratsioonipoliitikale, mida süüdistatakse odavtööjõu eelistamises ning Eesti rahvusriigi ja majanduse hävitamises. Lastekaitse eelnõu vastaseid sildistatakse kaudselt pedofiilideks või poliitilisest kadedusest juhituteks. Välispoliitikas kritiseeritakse Venemaad, kuid kaheldakse Eesti avalduste tõsiseltvõetavuses, sidudes selle umbusalduse Eesti e-valimistega.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud eelnõu esitajate ja põhiseaduskomisjoni töö vastu, kritiseerides seletuskirja rabedust, primitiivsust ja ekspertide kaasamata jätmist. Ta lükkab tagasi vastaste katsed sildistada konservatiive küünilisteks või tagurlasteks, defineerides need sildid marksistlikena. Vastaste veenmisvõimet peetakse madalaks, kuid kompromissi võimalust ei välistata ("nad võivad veel proovida").
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Härra Ligi, kelle poliitilisi valikuid kritiseeritakse teravalt. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksuküüru kahjulikkusele ja keeldumisele maksustada pankade ülikasumeid. Kõneleja seab kahtluse alla vastase õiglase meele ja erakonnasisene positsiooni, suurendades rünnaku intensiivsust.
2024-05-27
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse juhile (peaministrile), keda süüdistatakse mõistliku vastuse andmata jätmises või küsimusest arusaamise teeskluses. See on tugev kompetentsipõhine kriitika, mis rõhutab valitsuse suutmatust olulistele sotsiaalsetele trendidele reageerida.
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse või kehtiva poliitika vastu, mis lubab jätkuvat massiimmigratsiooni kolmandatest riikidest. Vastuseis on poliitiline ja keskendub rändepoliitika ebaefektiivsusele, küsides otse, kas ei oleks õige "esmaselt lõpetada massiimmigratsioon".
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on istuv valitsus, eriti Siseminister Lauri Läänemets ja Kaitsepolitseiamet. Kriitika on suunatud väidetavale desinformeerimisele, haldussuutmatusele ja sisepoliitikasse sekkuvatele jõuametkondadele. Kõneleja seab kahtluse alla KAPO usaldusväärsuse ja vihjab tugevalt, et ministrile tuleks avaldada umbusaldust, kui kehtiks varasem parlamentaarne kord.
2024-05-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud e-hääletuse propageerijate argumentide vastu, keda nimetatakse "propagandistideks". Kõneleja kaitseb kaudselt valimiste anomaaliate teema tõstatamist, märkides, et usalduse langus oli märgatav juba enne EKRE tekkimist 2013. aastal, seega on kriitika legitiimne.
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud Haridus- ja Teadusministrile, keda kritiseeritakse prioriteetide seadmise ja reformivajaduse eitamise eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine, süüdistades ministrit tegevustes, mis on vastuolus Eesti väärtustega (koostöö diktatuuririikidega). Kriitika intensiivsus on kõrge, viidates haridussüsteemi "suurimale kriisile".
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud eelnõu algatajale/ettekandjale, kelle prioriteete julgeolekuohtude hindamisel peetakse valeks. Kriitika on poliitiline ja keskendub sellele, et käsitletav eelnõu tegeleb vähem olulise mõjufaktoriga (MP side) suurema ohu (massiimmigratsioon) arvelt.
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse esitatud andmete ja tulemusväidete vastu, mida peetakse eksitavaks. Kriitika on poliitika- ja andmepõhine, süüdistades valitsust absoluutarvude kasutamises ilma inflatsiooni arvestamata. Vastuseis on mõõduka intensiivsusega, kuid nõuab tungivalt metoodika korrigeerimist.
2024-04-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda kritiseeritakse teadlikkuse puudumise ja tegevusetuse pärast abordimäärade järsu kasvu osas. Kriitika on tulemuspõhine, nõudes selgitust trendi põhjuste ja edasiste meetmete kohta, et see ei jätkuks.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Põhiseaduskomisjon, Riigikogu Juhatus ja valitsus, keda süüdistatakse seaduse eiramises ja parlamendi töö dikteerimises. Kriitika on nii protseduuriline (kollektiivse pöördumise tagasilükkamine ilma sisulise põhjenduseta) kui ka poliitiline, süüdistades koalitsiooni esimeest "etturina" peaministri otsuste täitmises. Kompromissivalmidust ei ilmne, kuna süsteemi peetakse läbikukkunuks.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kritiseerib kaudselt koalitsioonierakondi, vihjates, et nad kardavad märgiliselt olulise sammu astumisel oma valijabaasi kaotamist. Peab valitsuse tegevust eesti keele maine tõstmisel ebapiisavaks ja seab kahtluse alla lõimumismonitooringu andmete usaldusväärsuse. Vastuseis on suunatud poliitilisele mugavusele, mis väldib ebameeldivate otsuste tegemist.
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministrile/valitsusele, keda kritiseeritakse silmakirjalikkuse ja valikulisuse eest sotsiaalpoliitikas ning suutmatuse eest rännet ja sündimust kontrollida. Kriitika on intensiivne ja sisuline, süüdistades valitsust ebaõigetes prioriteetides.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni liikmed ja Haridus- ja Teadusministeeriumi "vasakpoolsed või marksismi põhjaga ühiskonnadisainijad". Kriitika on intensiivne, süüdistades neid valedes otsustes, hoolimatuses, juhmuses või isegi teadlikus "kolonisaatorlikus poliitikas". Kõneleja märgib, et vastaste reaktsioon komisjonis oli "raevukas", mis viitab kompromissivalmiduse puudumisele.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsusjuht (Kaja Kallas) ja siseminister (Lauri Läänemets/SDE), keda süüdistatakse vastutustunde puudumises ja rahvastikukriisi teravdamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebapädevusele, küsimustest kõrvale hoidmisele ja odavtööjõudu eelistavate ettevõtjate huvide kaitsmisele rahva huvide arvelt.
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja täitevvõimu vastu, heites ette parlamendi alahindamist ettekande hilise esitamise tõttu ja analüüsi metoodilist puudulikkust. Tugev vastuseis valitsuse immigratsioonipoliitikale, mida nimetatakse hukatuslikuks, ja lõimumisprobleemide ideoloogilisele ignoreerimisele. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine ning intensiivne.
2024-03-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Ukraina kohtusüsteemi korrumpeerumisele ja implitsiitselt ka Eesti ametiisikute passiivsusele vilepuhuja kaitsmisel. Vastuseis on poliitilisel ja eetilistel alustel, nõudes valitsuselt konkreetset välispoliitilist sekkumist.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus tervikuna, peaminister, sotsiaalkaitseminister ja sotsiaalkomisjoni esimees. Kriitika on nii poliitiline (ebatõhus sündimuspoliitika) kui ka isiklik/protseduuriline (põhinäitajate mitteteadmine, mida nimetatakse silmakirjalikkuseks). Esineja lükkab tagasi valitsuse väite "globaalsest trendist" ja süüdistab neid tahte puudumises.
2024-03-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse opositsiooni eelnõude tagasilükkamise eest, ning kohalikele poliitikutele, kes pelgavad kontrolli kaotamist ja kildkondlike huvide läbisurumise raskenemist. Kriitika on intensiivne ja süüdistab vastaseid rahva usaldamatuses ning selles, et nende jaoks on demokraatia vaid "sõnakõlks". Samuti kritiseeritakse parlamentarismi kriisi süvendavat obstruktsiooni ja usaldushääletusi, mida rahvahääletuse võimalus väldiks.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister ja valitsus, kelle väiteid lapse- ja peretoetuste suuruse ning massiimmigratsiooni põhjuste kohta (eriti Ukraina põgenike osas) korrigeeritakse intensiivselt ja faktipõhiselt. Kriitika on suunatud poliitika ebaõnnestumisele ja andmete moonutamisele, mitte isiklikule tasandile.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on poliitikud, kes ei mõista massiimmigratsiooni ohtu ja kelle senised integratsioonimeetmed on ebaõnnestunud, ning keda kritiseeritakse otseselt arusaamatuse eest. Kriitika on suunatud ka istungi juhatajale jäiga protseduurireegli (vahelehüüete keeld) tõttu, viidates demokraatliku debati pärssimisele. Lisaks kritiseeritakse komisjoni liikmeid eelnõu tagasilükkamise eest, millega seoses nõutakse selgitusi.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse immigratsioonipoliitika vastu, kritiseerides nii ebatäpseid andmeid kui ka poliitilist otsust mitte kontrollida mobilisatsioonikohuslasi. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele ja menetluslikele puudujääkidele, nõudes ministri poolt kasutatavate andmete korrigeerimist.
2024-02-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse tegevusele või analüüsivõimele, kuna kõneleja viitab, et valitsus ei ole suutnud tuvastada HI-viiruse ja narkosurmade arvu kasvu tegelikku põhjust. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub tulemuslikkuse puudumisele rahvatervise kriisi lahendamisel.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM), keda kritiseeritakse lubatud terviklahenduse esitamata jätmise ja eelnõude mõjuanalüüsi nõudmise pärast, pidades seda "piinlikuks". Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, vastandudes valitsuse seisukohale rahvusvahelistumise prioriteetides ja demograafiliste meetmete osas. Valitsuse vastuseid nimetatakse "copy-paste-lauseteks".
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja valitsuskoalitsiooni vastu, kritiseerides nende immigratsioonipoliitika sõnastust ja tegelikke tulemusi, mis on Euroopa ühed suurimad. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust rahva hoiakute (vastuseis erinevast kultuuriruumist sisserändele) eiramises ja demokraatia (rahvahääletuse) vältimises. Samuti kritiseeritakse "uusliberaale" lühinägeliku majandusfookuse eest.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisavad andmed.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse majanduspoliitikale, mis soodustab odavtööjõu sissevoolu, ning Eesti Teadusagentuuri (ETA) tegevusele. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, kritiseerides hindamiskriteeriume, rahvusvaheliste ekspertide kasutamist ja ideoloogilist kallutatust (sh soolise võrdõiguslikkuse nõue). Kriitika on intensiivne, nõudes suuri muutusi ja ausat analüüsi.
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse ja ministri vastu, kritiseerides teravalt maksupoliitika disaini ja majandusjuhtimist. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust oluliste sotsiaalsete ja regionaalsete aspektide analüüsimata jätmises. Kõneleja nõuab vastutuse tunnistamist inflatsiooni eest.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsene vastuseis puudub, kuid esineb kriitiline ja kontrolliv hoiak eelnõude aluseks olevate andmete suhtes. Nõutakse täpsustusi rikkumiste sagenemise ja tolli töökoormuse vähendamise vajaduse kohta, mis viitab protseduurilisele skrutineerimisele.
2024-01-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud peamiselt Vene šovinismile ja propagandale, mis kasutab monumenti revanšistliku jõudemonstratsioonina, ning kohalikele vene aktivistidele, kes kujundavad sellest kultusobjekti. Protseduuriliselt kritiseeritakse valitsust parlamendi töösse sekkumise eest usaldushääletuste kaudu ja imestatakse justiitsministri juriidilise arvamuse üle.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on tugev ja suunatud valitsuse poliitikale rände, pagulaste põlistamise ja kuritegevuse statistika osas. Kriitika on nii poliitiline (valitsuse poliitika viib Ukraina demograafilise katastroofini) kui ka isiklik/ideoloogiline (süüdista poliitkorrektsuses ja ebaobjektiivsuses).
2024-01-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised kritiseeritavad on valitsus ja vastavad ministeeriumid (Siseministeerium, Sotsiaalministeerium), keda süüdistatakse tahtlikus viivitamises. Kriitika on suunatud protseduurilisele obstruktsioonile, kuna valitsus kasutab standardargumenti, et lükata tagasi opositsiooni pakutud eelnõud. Kõneleja kahtlustab, et tegemist on ideoloogilise vastuseisuga, mitte ratsionaalse poliitilise otsusega.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsioon on suunatud neile, kes pooldavad majanduse kokkusurumist kriisi ajal (st. valitsuse praegune suund), mitte elavdamist. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, võrreldes vastaste tegevust ajalooliselt katastroofiliste majandusotsustega, mis viisid rängima majanduskriisi ja sotsiaalsete vapustusteni.
2024-01-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsusasutustele ja ministritele, keda süüdistatakse tegevusetuses, läbipaistmatuses ja süsteemses killustatuses. Eelkõige kritiseeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumi otsuste aluste puudumist ning Kultuuriministeeriumi suutmatust tagada ERR-i poliitiline tasakaal. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.