Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalteaduste, demograafia ja politoloogia valdkonnas, nõudes poliitikateadlaste, sotsiaalteadlaste ja bioloogide kaasamist arutellu. Ta viitab Euroopa sotsiaaluuringute andmetele täiskasvanuks saamise ea tõusu kohta ning kasutab Ühiskonnauuringute Instituudi reitinguid erakondade toetuse volatiilsuse näitamiseks eri vanuserühmades. Ta kasutab akadeemilist terminoloogiat ning kritiseerib vastaspoolt primitiivse seletuskirja ja anekdootliku arutelu eest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduslikes võrdlustes, tuues näite Leedu solidaarsusmaksu kehtestamisest. Ta kasutab konkreetseid andmeid, mainides laekumissummat (pool miljardit eurot) ja viidates Leedu paremale makroökonoomilisele seisule võrreldes Eestiga. See demonstreerib võimet kasutada rahvusvahelisi näiteid oma majanduspoliitiliste argumentide toetuseks.

Kõneleja näitab teadlikkust demograafilisest ja tervishoiustatikast, tuues esile konkreetse andme (17% kasv 100 elussünni kohta 2022. aastal). Ekspertiis väljendub ka võrdlevas analüüsis, viidates erinevale reproduktiivkäitumisele Eestis ja Ukrainas, et pakkuda välja statistilisele muutusele põhjuslik seletus.

Kõneleja näitab üles teadmisi rändestatistika vallas, viidates täpselt Statistikaameti andmetele välisrände kohta. Esitatakse detailseid numbreid kolmandate riikide kodakondsusega isikute sisse- ja väljarände kohta, sealhulgas Ukraina kodanike osakaal. Ekspertiis keskendub demograafilistele trendidele ja integratsioonivõimekuse hindamisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rändestatistikas, tuues välja konkreetsed arvud ja ajavahemikud (2017–2021) ning kodakondsus- ja elamisloatingimused. Tal on ka teadmisi julgeolekuasutuste aruannetest (KAPO aastaraamat) ja Eesti parlamentarismi ajaloost. Ta kasutab ajaloolase positsiooni, et viidata 1921. aasta Riigikogu kodukorrale ja ametinimetustele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust e-valimiste usalduse teemal, viidates konkreetsetele Skytte instituudi küsitluse andmetele ja ajaloolistele võnkumistele aastatel 2005–2023. Ta kasutab statistikat oma argumentide toetamiseks ja seostab usalduse langusi nii 2023. aasta valimiste anomaaliate kui ka varasemate perioodidega.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti kõrghariduse rahastamise ja struktuursete probleemide osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid ja võrdlusi, viidates OECD arvestustele erasektori panuse ja kõrgharidusega lihttööliste osakaalu kohta Eestis. Samuti viidatakse teadmistele erinevate töögruppide ja komisjonide olemasolust kõrgharidusõppe reformi vajaduste määratlemisel.

Kõneleja näitab teadmisi ajalooliste ja kiriklike paralleelide kasutamisel, tuues näiteks EELK 1968. aasta seisukoha Tšehhoslovakkia sissetungi kohta. Ta on pädev julgeolekufaktorite ratsionaalsel võrdlemisel ja prioriseerimisel. Samuti on ta kursis komisjonitöö ja eelnõude tehniliste detailidega, osutades algteksti piinlikule veale.