Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Stiil on analüütiline, kriitiline ja nõuandev, säilitades samas formaalse viisakuse (pöördudes ministri poole lugupidavalt). Retoorika tugineb tugevalt loogilistele argumentidele ja kvantitatiivsetele andmetele, mitte emotsioonidele, ning sisaldab korduvat soovitust inflatsiooni arvestamiseks. Kõneleja on oma seisukohas järjekindel, kuid palub end mitte pidada kiuslikuks.

Retooriline stiil on formaalne, otsekohene ja andmepõhine, kasutades statistikat loogilise argumendi toetamiseks. Toon on murelik ja tungiv, rõhutades probleemi tõsidust intensiivsete väljenditega ("erakordselt järsult," "erakordselt suur tõus"). Kõneleja pöördub viisakalt istungi juhataja ja peaministri poole, säilitades küsimuse esitamisel ametliku tooni.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja tungiv, eriti institutsioonide ja koalitsiooni suunas, tasakaalustades loogilisi argumente (rahvusvahelised näited, kulude analüüs) tugeva emotsionaalse veendumusega. Kasutatakse formaalset keelt, kuid esitatakse radikaalseid väiteid, nagu Eesti parlamentarismi lõppemine. Kõneleja kasutab korduvalt retoorilist küsimustikku ja rõhutab usalduse kui demokraatia "tuuma" tähtsust.

Stiil on analüütiline ja veenev, tuginedes tugevalt statistilistele andmetele ja rahvaloenduse numbritele, et põhjendada keeleõppe aeglust. Kasutab märgilisust rõhutavat retoorikat (nt "väike samm... suur samm inimkonnale") ning väljendab muret olukorra aeglase paranemise pärast. Toon on üldiselt asjalik, kuid sisaldab kriitikat valitsuse ja lõimumisandmete suhtes.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja konfronteeriv, kasutades vastase süüdistamiseks retoorilisi küsimusi (nt silmakirjalikkuse kohta). Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele ja andmetele (statistika ja tsitaadid), et rõhutada oma seisukohtade tõsidust. Toon on formaalne, kuid sisult süüdistav.

Stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, eriti hariduspoliitika teemal, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle (poliitika nimetamine "kuriteoks" ja "ebaeetiliseks"). Argumente toetatakse loogiliste ja ajalooliste näidete ning demograafiliste prognoosidega, tasakaalustades emotsionaalsust faktidega. Kõneleja kasutab irooniat, viidates koalitsiooniliikmete puudumisele ja kaugistungite kaalumisele.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja tungiv, rõhutades Eesti rahvastiku olukorra kriitilisust. Ministeride vastuseid nimetatakse korduvalt "hämaks" ja "ebapädevaks jutuks", viidates austuse puudumisele rahvaesindajate vastu. Kasutatakse nii emotsionaalseid üleskutseid kui ka detailseid statistilisi fakte ja ajaloolisi näiteid oma argumentide toetuseks.