Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust majandusanalüüsi ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, keskendudes tarbijahinnaindeksi (THI) ja reaalhindade arvutamisele. Ta kasutab konkreetseid statistilisi andmeid (nt 41% THI kasv nelja aasta jooksul) ja viitab THI kalkulaatorile, et tõestada, et absoluutarvudes esitatud pensionitõus on inflatsiooni tõttu eksitav.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust demograafilise ja tervisestatistika analüüsimisel, rõhutades vajadust mõõta abordimäära suhtarvuna 100 elussünni kohta, mitte absoluutarvudes. Kasutatakse konkreetseid andmeid ja protsentuaalseid näitajaid (nt 17% suurenemine aastatel 2021–2022), mis viitab teema detailsele valdamisele ja statistilisele täpsusele.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust valimismenetluste ja e-hääletuse turvalisuse osas, viidates spetsiifilistele probleemidele nagu salajasuse tagamine ja lähtekoodi kontroll. Kasutatakse andmeid (Norstat, Skytte instituut) ja tsiteeritakse eksperte (Martin Ehala), samuti esitatakse detailseid ettepanekuid valimisvaatlejate õiguste laiendamiseks. Demonstreeritakse teadmisi rahvusvahelisest praktikast, võrreldes Eestit Prantsusmaa, Venemaa ja Šveitsiga.

Näitab sügavat asjatundlikkust keelepoliitika ja lõimumisandmete vallas, kasutades konkreetseid rahvaloenduse tabeleid (RLV 4.4.4) ja tasemeeksamite statistikat. Omab detailset ülevaadet Eesti ja naaberriikide (Läti, Leedu, Soome) valitsusasutuste venekeelsete veebilehtede olemasolust. Kritiseerib lõimumismonitooringu andmeid ja esitab alternatiivseid arvutusi sisserände ja keeleõppe tempo kohta.

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust demograafia ja rändestatistika vallas, viidates konkreetselt Statistikaameti tabelile RVR08 ja esitades täpseid numbreid sisserände mahu kohta. Samuti on ta kursis rahvusvahelise feministliku teooriaga, tsiteerides Laurie Pennyt reproduktiivtöö teemal. Teadmisi kasutatakse valitsuse poliitika kriitika sisuliseks toetamiseks.

Kõneleja näitab üles teadmisi demograafia ja ajaloo vallas, refereerides analüüse Ukraina sündimuse ja rahvastikukatastroofi kumuleerumise kohta. Kasutatakse konkreetseid andmeid registreeritud Ukraina õpilaste arvu kohta Eesti koolides ning tuuakse ajaloolisi paralleele Eesti pagulaskoolidega Saksamaal ja Rootsis. Kõneleja identifitseerib end ajaloolasena ja kasutab demograafilisi termineid (nt kumuleerumine, beebibuum).

Kõneleja demonstreerib suurt asjatundlikkust demograafia ja rändepoliitika alal, kasutades detailseid statistilisi andmeid sündimuse (alates 1919. aastast), summaarse sündimuskordaja, abordimäära ja tervelt elatud aastate kohta. Argumente toetatakse võrdlustega naaberriikide (Läti, Soome, Ungari, Slovakkia) ja ajalooliste näidetega (Vabadussõda, Nõukogude Liidu poliitika). Samuti viidatakse rahvastikuteadlaste (nt Mark Gortfelder) tööle.