Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Kõne on äärmiselt lühike, formaalne ja otsekohene, kasutades viisakaid pöördumisi ("hea eesistuja", "head kolleegid"). Stiil on keskendunud eelnõu eesmärgi kiirele tutvustamisele, olles pigem informatiivne kui emotsionaalne.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja tugevalt andmepõhine, toetudes loogilistele argumentidele ja statistilistele võrdlustele. Toon on kriitiline ja murelik, eriti süsteemsete vigade ja ideoloogilise kallutatuse osas teaduses. Detailidele keskendumine ("Saatan peitub sagedasti detailides") ja autoriteetsete allikate tsiteerimine annavad kõnele iseloomuliku akadeemilis-kriitilise tooni.

Retooriline stiil on formaalne ja konstruktiivsust otsiv ("konstruktiivselt kaasa mõelda"), kuid sisult teravalt kriitiline ja nõudlik. Kõneleja kasutab loogilisi apelle, tuginedes võrdlevatele andmetele ja esitades otseseid küsimusi analüüsi puudumise kohta. Toon on ametlik, pöördudes lugupeetud esimehe ja ministri poole.

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, kasutades pöördumisi juhataja ja ministri poole. Esimene kõne on analüütiline ja küsitlev, keskendudes loogilistele andmetele ja statistiliste korrelatsioonide nõudmisele. Teine kõne on lühike ja selgitav, rõhutades majandusmeetme selget ja ratsionaalset motiivi.

Retooriline stiil on ideoloogiline, tungiv ja otsekohene, raamides monumendi küsimust kui rahvusliku julgeoleku ja identiteedi küsimust. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid termineid ("barbaarselt maatasa," "mõnituseks") ning vastatakse küsimustele enesekindlalt, kohati irooniliselt, nautides "siiraid küsimusi".

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, otsene ja kriitiline, seades kahtluse alla valitsuse andmete objektiivsuse. Kasutatakse nii loogilisi argumente kui ka otseseid süüdistusi, näiteks nimetades ministrit poliitkorrektseks vasakpoolseks poliitikuks, kes ei taha kuritegevuse kasvu massimigratsiooniga seostada.

Retooriline stiil on analüütiline ja kriitiline, rõhutades kõneleja enda ratsionaalsust vastandina valitsuse väidetavale ebaratsionaalsusele. Kasutatakse küsimuse vormi, et paljastada opositsiooni tegevusetuse taga peituv ideoloogiline põhjus. Toon on formaalne ja süüdistav, keskendudes loogilisele apellatsioonile ja standardargumentide paljastamisele.

Stiil on formaalne, kuid toon on hoiatav ja tungiv, rõhutades majanduskriisi tõsidust. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, toetudes ajaloolisele jutustusele ja põhjuslike seoste ahelale, et illustreerida valede poliitiliste valikute tagajärgi. Kasutatakse manitsevat keelt, öeldes, et rumal on see, kes ei õpi oma vigadest.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja väljendab mõõdukat skepsist ministrite esitatud info suhtes ("julgen natukene kahelda"). Kõneleja kasutab loogilisi apelle, nõudes konkreetseid uuringutulemusi, standardseid valemeid ja mudeleid otsuste aluseks. Ta alustab sageli kiitusega ("väga kiiduväärt"), et seejärel esitada terav vastuküsimus.