Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Sotsiaalset õiglust käsitletakse ainult töötaja sissetuleku ja elujärje kontekstis. Muude traditsiooniliste sotsiaalsete teemade kohta andmed puuduvad.

Sotsiaalvaldkonnas kritiseeritakse eesti keele osatähtsuse vähenemist teaduskeelena ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste liigset ideologiseeritust. Kõneleja kritiseerib ka teadusagentuuri soolise võrdõiguslikkuse nõuet teadushindamisel kui teadustaset segavat ja ideoloogilist kriteeriumit. Immigratsiooni käsitletakse peamiselt majandusliku ohuna ("odavtööjõu massimigratsioon").

Peamine sotsiaalne mure on sündimuse kiire kahanemine, millele kõneleja leiab automaksu kaudselt negatiivselt mõjuvat, soodustades linnastumist. Nõuab pere suuruse arvestamist maksukujunduses, et toetada peresid.

Not enough data.

Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil rahvuslik identiteet, ajalooline mälu ja lõimumisprobleemid. Kõneleja rõhutab suuri käärid eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakutes punamonumentide suhtes, viidates puudulikule lõimumisele ja vajadusele demonstreerida tugevat identiteeti.

Sotsiaalsetest teemadest on esiplaanil hariduse integratsioon ja eestikeelse õppe kvaliteedi säilitamine, rõhutades ohtu, kui mitte-eesti emakeelega õpilaste osakaal ületab 10–20%. Tugev fookus on ka sisserände piiramisel, Ukraina põgenike tagasipöördumise toetamisel ning kuritegevuse kasvu seostamisel massimigratsiooniga.

Kõne keskendub sotsiaalpoliitilisele küsimusele, nimelt kodus sünnitamise soosimise või mittesoosimise teemale. Kõneleja kahtlustab, et valitsuse viivituse taga on ideoloogiline vastuseis selle sotsiaalse praktika suhtes.

Sotsiaalküsimusi käsitletakse majanduskriisi tagajärgedena, viidates "tohututele sotsiaalsetele vapustustele" ja riigipöörde ohule, mis kaasnevad vale majanduspoliitikaga. Sotsiaalne stabiilsus on seotud õige majandusliku juhtimisega.

Peamised sotsiaalteemad on ajakirjanduse poliitiline tasakaal, kus rõhutatakse konservatiivsete vaadete ebapiisavat esindatust avalikus ringhäälingus. Teiseks oluliseks teemaks on hariduspoliitika, kus nõutakse maakoolide säilitamist ja otsuste sidumist rahvastikupoliitika eesmärkidega.