Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Retooriline stiil on valdavalt kriitiline, nõudlik ja murelik, eriti immigratsiooni ja integratsioonipoliitika teemadel, kus rõhutatakse seniste meetmete läbikukkumist. Kasutatakse loogilisi argumente, statistilisi andmeid ja ajaloolisi võrdlusi (nt Inglismaa parlament) oma seisukohtade toetamiseks. Eelistatakse otseseid küsimusi ja retoorilisi väljakutseid, et elavdada diskussiooni ja kritiseerida vastaste arusaamatust ("kuidas sa nimetaksid neid poliitikuid, kes sellest aru ei saa").

Retooriline stiil on analüütiline, kriitiline ja andmepõhine, tuginedes statistikale ja juriidilistele eristustele. Toon on formaalne, kuid konfronteeriv, eriti kui esineja nõuab eesistujalt ministri korrigeerimist ebatäpsete andmete kasutamise eest. Kasutatakse hüpoteese, mis toetuvad arvudele, rõhutades loogilist apellatsiooni.

Retooriline stiil on formaalne ja loogikapõhine, kasutades statistilisi andmeid (aastate 2022 ja 2023 järsk tõus) oma väidete toetamiseks. Toon on tõsine ja uuriv, esitades küsimuse "tagamõttega", et aidata ministril leida tegelikke põhjuseid. Emotsionaalse apelleerimise asemel rõhutatakse faktide ja põhjuslike seoste analüüsi.

Stiil on analüütiline, struktureeritud ja järjekindel, kasutades korduvalt mudelit: eelnõu säte, valitsuse reaktsioon, kõneleja vastureaktsioon. Toon on kriitiline valitsuse tegevusetuse suhtes, eriti seoses lubatud "terviklahenduse" puudumisega, mida on oodatud kaks aastat. Kasutatakse palju tsitaate ja andmeid, mis annab esitusele akadeemilis-loogilise iseloomu, samas on kriitika valitsuse suunal intensiivne ja süüdistav ("ülimõttetu", "piinlik").

Retooriline stiil on tungiv ja hoiatav, rõhutades, et Eesti on massiimmigratsiooni tõttu "ristteel" ning olukord on "hukatuslik". Kõneleja toetub tugevalt statistilistele andmetele ja faktidele, et luua loogiline apell, kuid kasutab ka tugevat emotsionaalset raamistikku, viidates lõimumise ebaõnnestumisele ja sotsiaalsete probleemide (nt kriminogeensus, HI-viirus) kasvule.