Kuude kaupa: Lauri Laats
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
105 Sõnavõtud
Käitab tugevat majandus- ja energiateemade teadmist: toob välja andmeid ja uuringuid (nt 74,9% kodumajapidamistest bensiinitarbimisest, 63,6 maksutahte indeks, ENMAKi analüüs, 30 miljardit investeeringuid ja 14 miljardit võrgu uuendusteks) ning viitab teiste pankade analüütikute arvamustele (Eamets, LHV, Luminor). Kasutab auditeid (Eesti Energia), energiaturu ja maksupoliitika mõju numeroloogiat ning viiteid välissuhtlusele. \u2013 Näitab tugevat faktipõhist ja statistilist lähenemist oma seisukohtade tõendamiseks.
11.2024
114 Sõnavõtud
Sisult näitab tugevat teadmistepagasit regionaalse arengu, maksupoliitika, energiapoliitika ja Rail Balticu teemadel, kasutades Riigikontrolli ja Euroopa Liidu fondide näiteid ning spetsiifilisi numbreid (nt toidu käibemaksu erisused, Rail Balticu maksumus 23,8 miljardit, maadeostude protsendid). Esitab detaile eri ministeeriumide otsuste mõjust ja regionaalse majanduse küsimusi, demonstreerides analüütilist lähenemist ja faktipõhist arutelu. Tõstab esile ka Euroopa partnerluste näiteid ja Balti riikide koostööd.
10.2024
72 Sõnavõtud
Näitab selget teadmistepagasit regionaalpoliitikast, põllumajandusest ja riigi eelarvest: viitab Põlvast lahkuvatele asutustele, Tartu Agro rendilepingutele, maksutõusude ja eelarvete numbriliste mõjudele (nt 2026 puudujääkide jaotus, 51,4 miljonit eurot mõjud), seletuskirjade lehekülgede viide ning detailid abi- ja tugimeetmete kohta (nt voodipäevatasu / visiiditasu muutused). Kasutatakse konkreetseid näiteid (3000 ha, 2000 loomakarja, 40 000 lapsevanemat jne) ja viidatakse eelnõude ning seletuskirjade sisule.
09.2024
45 Sõnavõtud
Esineja demonstreerib teadmisi eelarvest, maksumuudatustest ja energiasektorist ning viitab konkreetsetele näitajatele (nt tarbimismaksude tasemed, 22% käibemaks, ajutise julgeolekumaksu mõõtmed). Viitab ringmajanduse kooskõlastusringidele ning analüüsib majanduslikke mõjusid ja risksektoreid, näiteks kindlustuste riske ja meretuuleparkide tasuvust. Tekstides kasutatakse ka regionaalset statistikat ja piirkondlikke erinevusi (nt Kagu-Eesti, Tallinn). Kokkuvõttes näitab tekst konkurentsivõime ja majanduslikke riskide hindamist ning rohke faktipõhist viidet.
07.2024
4 Sõnavõtud
Keskendub õigusliku analüüsi olulisusele (õiguslik analüüs tellitud Keskerakonna fraktsioonist) ja põhiseaduslikkuse kontrollile; toob välja majanduslikku mõju — käibe vähenemine ja koormate kasvamine; esile kerkivad regionaalsed ja ettevõtlusvaldkonna tagajärjed.
06.2024
45 Sõnavõtud
Rõhutab välispoliitika ja Gruusia suhte kompetentsi, sealhulgas välisministri tegevuse kriitikat ja vajadust analüüside järele enne otsuste tegemist. Näitab ka teadmisi energiapoliitikast (tuumajaam, taastuvenergia, piletid ja energiabilanss) ning majanduslike mõjude hindamisest (sotsiaal-majanduslikud analüüsid, maksusüsteemi mõju). Mainib ka kohalike omavalitsuste rahastust ja maamaksu/automaksu mõju ning lõppkasumis vajalike arvudega näiteid.
05.2024
46 Sõnavõtud
Demagoogilises stiilis on ilmne sihik majanduse ja maksupoliitika teemadele, kus kasutatakse konkreetseid numbreid (nt tarbimismaksud Euroopa Liidu keskmised, 25 miljonit eelnõu tulupool, 7,9 miljoni maksimaalne sissetulek magusamaksu puhul) ning euribori mõju pankadele. Samuti viidatakse elamufondi renoveerimise ja hariduspoliitika nüanssidele ning toimetulekutoetuste süsteemi kriitikale. Seda tuginetakse faktide ja numbrite ning kõikehõlmava kriitika kombinatsioonile.
04.2024
18 Sõnavõtud
Näitab konkreetset energiapoliitika ja tarneahela teadmistebaasi ning kasutab andmeid elektrihindade ajaloost (nt 19 senti universaalteenuse hinnaga võrreldes turuhindadega) ning erinevate kuupäevade hindade keerdkäike. Tõstab esile seadusandlikke viiteid (paragrahvid 48, 483) seoses e- ja m-valimiste kontrolliga; mida näitab tema teemaeksperti rolli meetodiline lähenemine ning kontrollnõuete kriitiline hinnang.
03.2024
16 Sõnavõtud
Energiapoliitika ja võrguarendused (maas- ja meretuul, välisühendused, võrkude uuendused), rohepöörde majanduslikud tõnked ja energiahinnad; demograafia ja elukalliduse mõju ning toiduainete tootmise kindlustatus; biokütuste tulevik ja maksustamine kui kliimapoliitika osa. Tugineb konkretsetele numbritele (nt 5% elukallidus veebruaris, 1,6% vs 5% inflatsioon, kütuse-, gaasi- ja elektriaktsiisi näidud) ning mainib uuringuid ja ekspertide väiteid.
02.2024
10 Sõnavõtud
Kasutab selgelt numbreid ja uuringute viiteid: 1,66% hinnatõusust võrreldes maksutõusuga, inflatsioon viimastel kuudel ja konjunktuuriinstituudi tähelepanekud. Tõstatab täpseid maksumõjude osakaale ning CO2-kvootide mõju Narvale ning teedehoolduse rahastuse struktuuri, näidates rolli erinevate maksutõusude ja hinnamuutuste mõjudega. Näitab teadmisi regionaalse energiakulude ja sotsiaal-majandusliku olukorra kohta Narvas ning kohalike omavalitsuste rahastuse väljakutsetest.
01.2024
6 Sõnavõtud
Näitab teadmisi energiapoliitikast (tuumaenergia debatt), kinnisvararénoveerimise eesmärkidest (4000 korterelamut, 70-aastane tempo; KredEx) ning maksupoliitikast (progressiivne tulumaks, astmeline tulumaks, 22% → 19,2%). Viitab töörühma raportile ja avalikele programmidele, kasutades konkreetseid näiteid ja numbreid. Tundub põhinevat faktidel ja arvestab nii kulude kui ka kasude kaalumist.