Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Not enough data

Näitab majandus- ja maksupoliitika tehnilist teadmist: viitab konkreetsetelenumbritele (120 miljonit → 236 miljonit; pankade kasum 444 miljonit), CO2-koefitsiendi küsimusele, registreerimistasule ja vanuselisele jaotusele; kasutab viiteid meediale (ERR) ja arupärimiste kontekstis ning mainib stabiilsusprogrammi ja Euroopa dokumente.

Viitab õiguslikele raamistikutele (paragrahv 48, § 483) ja riigi valimisteenistuse rollile ning kasutab Tallinna linnavolikogu näidet järelevalve kohta; demonstreerib teoreetilist ja õiguslikku teadmist valimiste turvalisuse ning kontrolli teemadel. Toob esile, et tervikusüsteemiga ei ole võimalik samaaegselt kontrollida kõigi hääletajate tulemusi.

Teab tervishoiupoliitikast ja maksustamise võimalike majanduslike mõjude kohta: viitab konkreetsetele numbritele (25 miljon maksulaekumist, 5 miljon kulusid) ning alkoholiaktsiisi näitele hindamaks mõju. Nõuab terviklikku programmi ning mõjuanalüüsi, mis seoks terviseprobleemid ja maksustamise tõenduspõhise mõju. Esitab küsimusi ja näiteid, et näidata teaduslikku ja analüütilist lähenemist.

Näitab tugev arusaam elektriturust ja universaalteenuse mehhanismist, kasutades konkreetseid näiteid ja numbreid (19 senti universaalteenuse hinnana, võrreldes maandumiskõikumistega 6–12 senti kilovatt-tunni kohta, 150 000 tarbijat). Viitab ajale, millal valitsus lubas asjaga tegeleda (2022–2023) ning toob välja vajaduse parematele/meeldivamatele lahendustele; kasutab struktureeritud arvulisi tõendeid ja ajastuslikku analüüsi. Jalgpallihallide projektide loetelu näitab teadmisi infrastruktuuri arendamise teemadel, kuid kirjeldus on peamiselt ideeline, mitte tehniline.

Rõhutab majandusprognooside metoodikat ja stsenaariumide eristust (positiivne, negatiivne, konservatiivne). Viitab kasutatavale terminoloogiale nagu 'kevade stsenaarium', 'SKP kasv', 'riskistsenaarium' ning eelduste kaalutlemisele; näitab makromajandusliku terminoloogia ja andmemõtestuse kasutust.