Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Combative ja kriitiline toon; kasutab retoorilisi küsimusi ja metafoori „piitsa vs präänik”; rõhutab loogilist põhjendust ja vajadust analüüsi järele.

Kriitiline, mõnevõrra agressiivne ja emotsionaalse tooniga; kasutab retoorilisi küsimusi ja tugevasti süüdistavaid lausedmisi ("see on suur nali", "koalitsioonisisene mäng"); moodustab kriitilise ja provokatiivse argumendi, kombineerides faktide tsiteerimise ja näiteid.

Räägib kõneliselt ja argumenteerivalt, kombineerides traditsiooniliste väärtuste rõhutamist ja tehniliste viidetega. Kasutab näiteid ning visuaalset tõendusmaterjali (pabersedelite verifitseerimine), vahel kasutab ka huumorinalusi. Tonilt kriitiline, kuid püüab järgida seadusloja korrajooni.

Tön on peamiselt kriitiliselt-konstruktiivne ja küsimustele suunatud; kasutab faktide ja näidete põhist argumentatsiooni ning kõneleb formaalses, parlamendilises toonis. Kasutab ähmärke ja võrdlusi (näiteks alkoholiaktsiis) ning esitab mitmeid päringuid, et kutsuda vastust ja arutelu, mitte käsku.

Kuidagi data-keskne ja kriitiline toon, millele lisanduvad üheselt erksad, konkreetsete näidete ja arvuliste võrdluste kasutus. Kasutab retoorilisi küsimusi ja otsustavat stiili ning rõhutab kiireid lahendusi ja paindlikkust. Samal ajal on teine kõne lõpetatud sõbraliku, küsimusliku tooniga, rõhutades koostöövajadust ja positiivset mõju spordiarendusele. Üldiselt segu soliidse vormi ja emotsionaalse, mõtestatud argumentatsiooniga.

Formaalne ja lugupidav toon; kasutab struktureeritud küsimusi ja viiteid majanduslikele kontseptsioonidele. Eesmärk on argumentide selgitamine läbi küsimuste esitamise, mitte emotsionaalne retoorika.