Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Majanduslik vaade keskendub sellele, et trahvide suurendamine on finantskoormus inimestele ja mõju käitumisele pole tõestatud; puudub piisav analüüs ning seetõttu on skeptiline suhtumine kavandatud meetmesse.

Majanduspoliitikas propageerib maksude kärpimist ja alternatiivseid laene (pangamaksu) riigivõla katmiseks; on vastupidav energy-based maksmisele (gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisid kasvavad), kuid soovib vältida tulumaksureformi ja maksude üldist suurendamist; toob välja ettevõtete ja tööinimeste kulu ning esitab tarbetuks näivaid maksupakette kriitikuna.

Majanduse ja eelarve teemat mainitakse kui pakilisemate küsimuste kõrvalokupatsiooni; rõhutab, et aruteludes tuleks keskenduda majandusele, eelarvele ja inimeste toimetulekule, kuid ei esita konkreteetseid majanduspoliitilisi samme. Eristab prioriteetseid küsimusi ja rahastamise konteksti kui põhjendust mitte keskenduda praegusele e‑valimiste kohta käivale eelnõule.

Keskendub maksustamise majanduslikele mõjudele: mainib maksulaekumise ja kulude suurust ning rõhutab, et maksul võib olla mõju ettevõtlusele ja riigikassale. Ei toeta pelgalt maksupoliitikat kui lahendust ning rõhutab vajadust majanduslikku hindamist ja tõenduspõhist lähenemist.

Majanduspoliitika keskmes on turupõhine hinnakujundus ja konkurentsivõime tugevdamine, milles universaalteenus tuleks lõpetada ning asendada boonus- või subsideerimismeetmetega heade ja halbadate aegade ajal. Föderaalne rõhk on kiiredel otsustel ja paindlikkusel, et vältida viivitusi. Spordiarenduse investeeringute jätmine viitab investeerimis- ja infrastruktuuriostude toetamisele, kuid konkreetset majandussüsteemi reformi kohta öeldakse üldiselt.

Rõhutab eelduste läbipaistvust ja majandusprognooside läbivaatamist; on kriitiline optimistlike stsenaariumide suhtes ja toob esile vajaduse selgitada, kuidas GDP kasvu kahekordistumise sarnased ootused on kujundatud.