Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Esineja demonstreerib teadmisi eelarve ülesehitusest, mainides “tegevuspõhist eelarvet” ning programmidena liigendatud kulusid. Viidatud on konkreetseid probleeme (Rail Balticu kulud, leheküljenumbrite raskesti jälgitav loetavus) ning mõju Ülle Madise seisukohale, mis näitab tehniliste ja õiguspõhiste kaalutluste kasutamist. Tekib mulje, et kõneleja jagab ja kasutab majandus‑ ja eelarvealaseid arutlusi ning toob välja vajaduse selgust ja kontrolli rahastamisel.

Ta demonstreerib teadmisi maksudest ja avalikest finantsidest, viidates Turuuuringute AS-i uuringutele ja eelarve menetlusele. Ta esitab konkreetseid küsimusi maksude ja teenustasude tuleviku kohta ning nõuab kindlaid lubadusi kuni 2028. aastani. See viitab regionaalse majanduse ja teenuste kättesaadavuse teemadele, mis näitab finants- ja majanduslikku kompetentsi.

Räägib pankade maksustamisest, euribori mõjust ja finantssektori reguleerimisest, kasutades konkreetseid andmepunkte (nt tarbimismaksude osakaal 41% riigieelarvest) ning viiteid Euroopa Keskpanga rahapoliitikale. Tõstab esile regulatiivse tausta ning pankade kasumi ja laenu teenindamise kulude seoseid, näidates majanduslikku arusaama laiemas kontekstis. Demonstratiivne viide Skandinaavia laenukäitumisele ja laenudega seotud maksedistsipliinile vihjab sügavamat teemade tundmist.

Rõhuv temaatika on hooldus- ja vanuriteenused, kohalike omavalitsuste rahastus ning õiguspärasuse ja finantsiljaotuse kuluvaade (Riigikohus, kohtuotsuste kontekst). Toob esile konkreetseid numbreid (2025. tarbimismaksude osakaal) ja võrrelda regioone/riike (Leedu, Soome, Läti). Demonstratiivne majanduslik analüüs keskendub hoolduskulude, eelarve ja maksumuudatuste mõjudele.

Kasutab ajaloost ja majandusest pärit andmeid: mainib umbes 200 000 krimmitatarlast küüditamisel ja 47% surmajuhtumitest, samuti tarbimismaksu osakaalu SKP-st (9,2%) ning kogu maksulaekumises (umbes 41%). Esitleb 2025–2026 eelarve numbreid (6,5 miljardit või 2,5 miljardit seotud maksudega) ja arutleb, kuhu raha täpselt suunatakse.

Demonstratsioon keskvaranduses: kasutab konkreetseid andmeid eelarvest ja kahjudest (540 pöördumist, umbes 3 miljonit eurot esimesel näiteaastal; 270 pöördumist ja 1,5 miljonit eurot kahju) ning viitab seadusandlikele muudatustele (eelnõu 507, perehüvitiste seadus, seletuses lehekülg 16). Näitab teadmisi tervishoiu rahastusest (Tervisekassa puudujääk), eelarvepoliitikast ja maksupoliitika võimalikest mõjudest.

Kaasab tugeva andmepõhise argumenteerimise: viitab seletuskirja jagatundidele (kodumajapidamised 74,9%, ehitus 3,2%, äri/avalik teenindus 14,5%, muud 7,4%). Esitab küsimusi ja tõeb esile, kellele maksutõus kõige suurema koormuse toob. Adekvaatne majanduslik või maksuanalüütiline taust, tugineb dokumentidele ja arvutustele.

Kohendab eelarve ja majanduslikke mõjusid: viitab eelarvepositsioonile 2026 (−224,6 mln eurot) ning eelnõu poolt lisanduvad 51,4 mln eurot, mis suurendavat puudujääki (−195,4 mln). Toob välja konkreetseid numbreid (1,3 mln inimest, 1,85 mln arsti visiiti, 130 000 voodipäevatasu, ~900 000 retseptitasu) ning viitab seletuskirja leheküljele 16 mööda eelnõu sisulist mõju puudulikkust. Meetsgib majanduslikku sõnastust ja asjakohaseid andmeid, et põhjendada vastuseisu.

Esineja näitab teadmisi põllumajandus- ja regionaalpoliitikast, sealhulgas dotatsioonide ja konkurentsi küsimustest Euroopa Liidus, ning käsitleb maksude mõju põllumajandusele. Ta toob konkreetselt välja pikaaegse rendilepingu (Tartu Agro) ja selle jätkusuutlikkuse küsimuse, samuti maaparandustööde ja enampakkumise korralduse teemasid. Lisaks mainib ta EL-i otsust hiinast pärit elektrisõidukitele lisatollimaksu, näidates laiemat kontekstiteadmist poliitilise arutelu jaoks.

Kasutab Telia aruande põhinevaid andmeid: 2023 netokasum 63 mln eurot, käive 384 mln eurot ning kasum moodustas umbes 20% käibest; mainitakse ka kõiki tulusid ja kulumeetrit, sealhulgas 2023–2021 investeeringute mahu (54,5 mln, 60,5 mln, 53 mln). Tõstab välja investeeringute trendide analüüsi ja EBIT-i (kulumieelne kasum) 135,8 mln eurot, näidates finantsanalüüsi tugevust. Demonstratiivne tähelepanu finantsandmete kontekstile ja kapitali kasutusele.