Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Olulised prioriteedid on kirikute ja koguduste seaduse muutmine (usuvabaduse kaitse tagamine) ning eelarve läbipaistvuse ja mõistetavuse parandamine, sealhulgas arutelude avatus ministeride tasandil. Esineja on nii eelnõude esitleja kui ka kriitik, kes rõhutab vajadust avaldade ja sekkumiste selgitustega. Mainitakse ka konkreetseid eelnõudega seotud ohverdusi ja niivõrd, kui kiiret menetlemist, kuid rõhutus on, et selgitused ja arusaadavus peab eelsete sammudena olema järjepidev.

Fookuses on eelarve menetluse läbipaistvus, ministrite vastutus ja maksudega seotud küsimuste selgitamine; mainib umbusaldusavaldust kui parlamendi vahendit ning samuti riigimajade kontseptsiooni ja regionaalsete teenuste strateegiat.

Põhisuunaga pangamaksu seaduseelnõu toetamise ja arutlustegevuse ümber; rõhutab, et pangamaks on parem kui tarbimismaksude laialdane rakendamine ning kutsub liikmeid selle eest hääletama. Tunnistab eelnõu kui Kesk-Centrist fraktsiooni algatust ja viitab vajadusele koalitsiooni ja opositsiooni laiapõhjaliseks toeks; lisab, et seaduseelnõu menetlus ja päevakord võivad vajada paremat ajaplaneerimist, et kõiki punkte menetleda. Sees on selge püüe edendada pangamaksu kui prioriteeti ning mõista selle mõjusid majandusele ja ühiskonnale.

Põhiteemad on hoolduse reformi täpsed rahastusküsimused, arupärimiste menetlused ja ministri vastused, Riigikogu töö ja demokraatia kriisi käsitlemine; rõhutatakse vajadust selguse ja läbipaistvuse järele ning plaanide ning täiendavate küsimuste kaudu progressi saavutamist. Mainitakse tulevikus võimalikku seadusandlikku tegevust seoses hooldusteenuste rahastusega ning demokraatiakriisi teema seadusandlikus kontekstis.

Keskendub 2025–2026 eelarvevaldkonnale, eelnõu 511 arutelule, seletuskirja ning julgeolekumaksu seaduse sisu ja mõju analüüsile. Näitab huvi eelarve läbipaistvuse ja sihtotstarbega ning pakub alternatiive (pangamaks) ja vastuväiteid olemasolevale maksustamise skeemile; rõhutab vajadust kooskõlas riigikogu arutelude ja rahvusvaheliste ning sotsiaalsete aspektidega.

Keskendub eelnõu 507 muutustele (perehüvitiste seadus ja seotud teenuste osutamine) ning tervishoiu finantseerimise küsimustele; eritleb eelarvearvestust, puudujääkide muutmise mõju ja vajalikke arvulisi selgitusi, küsib täpseid sääste ja tegelikku mõju riigieelarves. Samuti arutleb visiiditasu ja muude tasude tõstmise potentsiaalse majandusliku mõju üle.

Ettepanek on eelnõu SE‑d 510 ja seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ning elektriaktsiisi muudatustega; opositsioon rõhutab, et eelnõu tuleb tagasi lükata ja anda pet õigeaegne pausi. Tõstatatakse vajadus põhjaliku analüüsi ja selgesõnalise põhjenduse järele ning esitatakse ettepanekuid identifitseerida jaotuse ning sihtotstarbelise kasutamise kohta. Seaduslik fookus on peamiselt otsus tagasilükkamise ja täiendava arutelu nõudmine.

Peamine fookus on eelnõu tagasilükkamine ja mõjuhindamise ning avaliku arutelu nõudmine; rõhutab väljatöötamiskava koostamise ja seletuskirja kriitilist läbivaatust, ning toob esile, et mitmes osas puuduvad analüüsid. Märgib, et seaduseelnõu menetluste aeg (10–30 päeva) peab elava ja läbipaistva menetluse raames olema parandatud.

Põllumajandus- ja regionaalpoliitika, maatükkide rendi ja enampakkumise süsteemi ning dotatsioonide jätkusuutliku jaotuse teemalised prioriteedid; soovib Riigikogus selget riiklikku visiooni ja konkreetseid meetmeid suurte põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkuse tagamiseks. Märgib vajadust arutelude ja soliidse koostöö kaudu edasiliikumiseks Riigikogus.

Pole piisavalt andmeid konkreetsete seaduseelnõude või parlamendi tegevuste kohta; kõne keskendub ettevõtte kapitali kasutuse kriitikale ja delegatsiooni rollile kontrolli teostamisel, kuid ei esita konkreetseid seadusandlikke initsiatiive.