Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Peamised teemad on usuvabaduse kaitse kirikute ja koguduste seaduse muutmise kaudu ning riigi eelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse parandamine. Tegutsetakse valdkondade vahelise lõhe vältimise nimel ning rõhutatakse vajadust avaliku arutelu ja selgituste järele ministrite eelnõude kohta. Eeldatav lähenemine on kombineeritud poliitilise‑väärtuspõhisuse ning kohustuse tagada avalikkusele kontrolli, sealjuures kriitiline suhtumine kiiruste ja kabinetivaikuse praktika suhtes. Toetus on suunatud koostööle teistega ja eeskujuks peetakse Lauri Läänemetsa, et parandada arutelu ning avada teemad riigikogus enne kiireid otsuseid.

Ta on koalitsioonivalitsuse suhtes kriitiline ning rõhutab usalduse langust nii Riigikogu kui valitsuse vastu. Ta näeb koalitsiooni otsuseid, sealhulgas maksutõuse, peamise põhjuse inimeste usalduse vähenemisele. Ta rõhutab vajadust vastutuse ja läbipaistvuse suurendamiseks ning usaldus taastamiseks, mitte ainult poliitilist kontrolli. Framing on peamiselt tulemus- ja vastutusele keskenduv.

Keskerakonna fraktsiooni esindajana rõhutab pangamaksu vastuvõtmist ja tarbimismaksude suurendamise vastust. Ta peab pangamaksu sobivamaks loomuliku solidaarsuse tasandil ning kriitilise tähelepanuga vaadeldakse valitsuse maksukorda, mida ta peab kahjulikuks väikeste sissetulekute jaoks. Ta rõhutab inimeste rahalist stabiilsust ja kutsub ühtlasi kõiki Riigikogu liikmeid eelnõu poolt hääletama, näidates tugevat ja konkreetset, kuid mitte radikalset seisukohta maksuvaldkonnas.

Esindaja keskendub hooldusreformi rahastuse läbipaistvusele ja kohalike omavalitsuste võimekuse tagamisele; rõhutab vajadust saada ministerilt vastuseid ning kasutada konstruktiivset dialoogi. Ta ei väljenda reformi absoluutset vastupanu, kuid toob esile lisakohustuste rahastamise küsimused ning Riigikogu töö ja usalduse loomuliku järelevalve vajaduse. Ta rõhutab, et usaldus Riigikogu vastu on oluline ning kutsub üles lahendustele läbi koostöö ja selge kommunikatsiooni.

Põhilised probleemid on riigi julgeoleku rahastamine ja maksupoliitika eestkõne; väljendatakse kriitikat koalitsioonipoolse maksupoliitika suhtes ning eelistust kasutada alternatiivseid lahendusi (näiteks pangamaks) tarbimismaksu suurendamise asemel. Samuti on jõuline, kuid mitte äärmuslik mälestuste ja inimõiguste teema – 1944. aasta krimmitatarlaste küüditamise kontekstis on esile tõstetud ajaloolise traagika tunnustamine ja kogukondade eest seismine. Teises plaanis rõhutatakse rahva koormuste mõistlikku piiritlemist ning põhimõttelist vastutust maksustamisel.

Kõige silmapaistvamad teemad on petukõned ja riigi julgeolek, samuti mure maksupoliitika ja majanduse üle. Ta on opositsioonis ning kritiseerib koalitsiooni maksupoliitikat (pangamaks, astmeline tulumaks) ning väidab, et valitsus ei suuda tema ideoloogiat ellu viia; rõhutab vastutust kogu koalitsiooni ees ja vajadust ideoloogilist selgust säilitada või valitsusest lahkuda.

Keskerakonna fraktsioon on eelnõu vastu ning rõhutab, et bensiiniaktsiisi tõus ja automaks koormavad peamiselt kodumajapidamisi, eriti maal. Nad nõuavad eelnõu tagasilükkamist ja väidavad, et eesmärk ei ole tarbimise piiramine, vaid riigieelarve tulu suurendamine. Tugev opposition, kasutab partii jaoks kriitilist, faktil põhinevat retoorikat.

Opositsiooniline suhtumine valitsuse eelnõusse; rõhutab, et eelnõu on kiirustust ja puudulik analüüs ning nõuab selget arutelu ja mõju hindamist. Esindab põhimõttelist vastuseisu ja püüab vältida eelarvet negatiivselt mõjutavaid samme ilma põhjaliku analüüsita; framineerib teemat kui probleemselt koostatud poliitikavaldkondade segunemist.

Speaker on kriitiline valitsuse põllumajandus- ja majanduspoliitika suhtes, rõhutades riigi rolli vähenemise muret ning vajadust selge visiooni ja konkreetsete lahenduste järele. Ta rõhutab, et toidutootjate ja põllumeeste huvidega tuleb arvestada ning Euroopa Liidu kontekstis on oluline dotatsioonide ebavõrdne jaotus ning konkurentsivõime parandamine. Ta on tugevalt pro-põllumajanduslik ning rõhutab vajadust riigi sekkumise ja strateegilise plaani järele, eriti maksutõusude perioodil. Eesmärk on tagada põllumajanduse jätkusuutlikkus ja kodumaise toidutootmise konkurentsivõime.

Peamine teema on Telia finantsiline käitumine ja investeeringute suunad. Esineja on kriitiline Telia kasumi taseme ja investeeringute madalseisu suhtes ning küsib, kas raha reinvesteeritakse, mis viitab vajadusele läbipaistvuse ja vastutuse suurendamisele. Poliitiline positsioon on kriitiline, kuid konkreetseid riiklikke lahendusi ei esita; keskendub avaliku huvi ja ettevõtte kapitali kasutamise jälgimisele.