Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Majanduspoliitikas on kriitikapõhine: eelarve on arusaamatu ja ei ole läbipaistev; kutsutakse üles selgusele ja loetavusele. Mainitakse maksumuusid (eriarstitasu, käibemaks, tulumaks ja aktsiisid) kui näiteid, mis on juba jõustunud, kuid mille vajadus ja mõju vajab täpsed selgitused. Jagatakse veendumus, et eelarve peab olema inimeste jaoks mõistetav ning ei toeta varjatud või raskelt jälgitavat kulutuste liikumist.

Ta seisab maksutõusude vastu ja soovib, et 2028. aastaks maksud ei tõuse; märgib riigiettevõtete teenustasude tõusu ja üldist maksustruktuuri puudutavaid küsimusi. Tunnustab vajadust regionaalsete palga-erinevuste mõistmiseks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Majanduslik visioon keskendub tarbimismaksude suure osakaalu kriitikale (41% riigieelarvest) ja pangamaksu eesmärgile, mis vähendab koormust inimestele ja suurendab ühiskondlikku solidaarsust. Ta rõhutab reguleerimise vajadust ning euribori mõju laenude tasumisele; rõhutab, et pangad võiksid majanduslikes tingimustes olla solidaarsed ja taakide jaotumine peaks olema õiglasem. Samas rõhutab ta, et sisetarbimine ja ettevõtluskeskkond võivad kannatada, kui maksud tõusevad, ning eelistab tasakaalustatud maksurahastust.

Maksupoliitika osas on skeptiline tarbimismaksude suurendamise suhtes; rõhutab, et tarbimismaksud võivad vähendada üldist tarbimist ja mõjutada ebaühtlasemalt madalama sissetulekuga gruppe. Soovituste hulgas on alternatiivsete tuluallikate kasutamine (pangamaks, digitaalsete platvormide maksustamine) ja investeeringute, ettevõtjate toetuse ning majanduskeskkonna tugevdamise rõhutamine. Eelistab rahastust, mis ei koormaks otseselt töötegijaid ja tarbijaid, ning rõhutab võimalust kasutada teisi maksulubasid ja kulude vähendamise mehhanisme.

Majanduspoliitikas on kriitika tarbimismaksu suurendamise suhtes ja eelistus pangamaksule kui rahastamismehhanismile kaitse- ja julgeolekualade jaoks. Rõhutatakse maksukoormuse mõju tarbimisele ja madalama sissetulekuga elanikkonnale ning rõhutatakse vajadust eelarvet harnessida läbipaistvamalt ja tasakaalustatumalt. Väidetakse, et käibemaksu kasv ning tulumaksu muudatused suurendavad riigieelarvet, kuid tegelikku mõju majandusele ja inimeste toimetulekule nähakse kriitiliselt.

Kriitika maksustamise laiendamise ees ning koalitsiooni plaanide suhtes, mis mõjutavad inimeste toimetulekut; vastuseis pangamaksule ja osaliselt astmeline tulumaks. Soovitused keskenduvad eelarvealaste vahendite säästmisele, puudujääkide vähendamisele ja maksupoliitika teatud piiridele, rõhutades vajadust rahaliselt realistlike lahenduste järele.

Majanduslik seisukoht: maksupoliitika peaks tekitama tulu, kuid neid koorma kujukord on eelkõige inimeste taskusse. Nad väidavad, et sissetulekud tuleb suunata teedesse ja infrastruktuuri, mitte kasutada vaid suunatud tarbimise piiramiseks. Kritiseeritakse, et tulude suurendamine ei ole teenindatud läbipaistva või sihtotstarbelise jaotusega ning rõhutatakse vajadust korraldada ressursid paremaks.

Majanduslikult kriitiline ja finants-rahastuspoliitika suhtes skeptiline; rõhutab, et kiirustamisega kaasnevad riigi eelarve negatiivsed mõjud ning nõuab mõjuanalüüsi. Vastandab maksutõusu või teenuste hindade küsimusi ning seisab vastu plaanidele, mis suurendavad inimeste kulusid (nt visiiditasu ja voodipäevatasu). Soovitused kaldduvad riigi eelarve tasakaalu ja läbipaistva arutelu suunas, ning toetab pere- ja demograafiapoliitilisi meetmeid, kuid mitte eelnõu pakutud vormis.

Rõhutatakse toidutootjate konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamist ning riigi visiooni vajalikkust majanduse stabiilsuse huvides. On mures maksutõusu pärast 2025–2026. aastal ja rõhutab riigi rolli jätkusuutlike investeeringute ning toidutootmise kestlikkuse tagamisel; käsitletakse ka dotatsioonide jaotuse ebavõrdsust Euroopa tasandil.

Majanduslik hoiak on kriitiline kapitali jaotuse ja reinvesteerimise osas: esitatakse mure kasumi ülemäärase kinnipidamise ja investeeringute pindalase languse üle. Toetatakse läbipaistvust kapitali kasutamisel ning kutset läbivaatuseks, kuid konkreetset makrotoetuste või maksulisi politikasuunanõu ei esita.