Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Peamine vastandlus on koalitsiooni ja reformierakondlikult kallutatud eliidi meetodid, mida süüdistatakse läbipaistmatuses ja kabinetivaikuses. Õhku visatakse kriitika eelarve vormide ja menetlemise viisi kohta ning vaadeldakse nõrku umbusaldust Jürgen Ligi suhtes, kuigi põhieesmärk ei ole personaalne rünnak, vaid eelarve ja protseduuride parandamine. Soovitud on suurem vastutuse ja avalikkusele arusaadava otsuste tegemise kultuur.

Väljendab kriitilist suhtumist koalitsiooni otsustele ning ministrite käitumisele; rõhutab vastutust ja kontrolli. Teises kõnes viitab umbusaldusavalduse esitamisele kui opositsioonilise taktika küljele, kuid rõhutab, et tehing puudutab faktide tõsiasju, mitte poliittehnoloogiat.

Kriitik käsitletava valitsuse maksupoliitika suunas: ta rõhutab tarbimismaksude suurendamise kahju väikeste sissetulekute jaoks ning põhjendab pangamaksu vajalikkust. Endine või võimalik opositsiooniliige süüdistab koalitsiooni halvendavates seadustes ning näitab, et mõningad opositsiooni fraktsioonid (EKRE, sotsiaaldemokraadid) toetasid pangamaksu eelnõu, kuigi nende käitumist peetakse mõneti ettearvamatuks. Intensiivsus on kõrge: ta rõhutab vastupanu ja vajadust tagada solidaarne lähenemine, vältides tarbimismaksude suurenemist.

Kriitiline stiil valitsuse ja Riigikogu juhtimise suhtes; rõhutab demokraatia kriisi ja usalduse puudumist Riigikogu ees ning vajadust plaani ja vastuseid otsustajate poolt. Maksupoliitika osas on kriitiline ning esitab küsimusi ja alternatiivseid lahendusi, viidates, et senised otsused ei ole vastuvõetavad või ei toimi ootuspäraselt.

Kriitika suunatud valitsusele ja koalitsioonile maksupoliitika teemal; tõstatatakse argument, et tarbimismaks tõstab elukallidust ning kahjustab majandust, ja pakutakse alternatiivi (pangamaks); kasutakse solvavaid märkusi valitsuse sinnakanti ja väidetavaid valet, rõhutades vajadust ausa ja vastutustundliku poliitika järele.

Kui tugevalt kriitiline koalitsioonile ja selle maksupoliitikale; süüdistab ebaplaneerimises ning ideoloogilise joone mittetäitmises. Rõhutab vastutust, julgustab seisma enda ideoloogia eest ja vajadusel eraldumist valitsusest, kui tahetud reformid ei ole rakendatavad.

Põhiline vastuolulistele: Eesti Keskerakonna fraktsioon. Kritiseeritakse maksupoliitika läbipaistmatust ja mõju maal elavatele inimestele; rõhutatakse, et eesmärk ei ole tarbimise piiramine vaid suurem tulu riigile; nõutakse eelnõu tagasilükkamist ja suuremat parlamentaarset läbipaistvust.

Kõrgel tasemel vastuväide valitsuse eelnõule; süüdistab kiirustamist, puudulikku analüüsi ja sotsiaal-majanduslike mõjude hinnangu puudumist; kutsub eelnõu tagasilükkamisele ning rõhutab, et see mõjutab suurt osa elanikkonnast (lapsed, vanemad, pensionärid). Kõrge intensiivsusega, nii poliitilises kui eetilises raames.

Katsed kriitiliselt hinnata valitsuse ja ministrite tegevust, eriti Piret Hartmani esitlust, kus lahendusi ei pakutud ning vajadus visiooni järele rõhutatakse. Kritikid on põhiliselt poliitilise ja strateegilise suuna ning infrastruktuuri-toetuste jagamise üle, mitte personaalsed.

Kriitiline suhtumine Telia kasumi ja investeeringute suundade suhtes ning üldine nõue investeeringute ja kapitali kasutuse paremaks läbipaistvuseks. Õhustatakse küsimust investeeringute reinvesteerimisest, kuid ei mainita konkreetset opositsioonirühma ega poliitilist vastandust.