Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kataloogis selgelt esile kerkivad teadmised toidusektori struktuurist ja toidujulgeolekust (40% imporditud tooted, 42% toiduhindade tõus). Viitab regionaalsele konkurentsivõimele ja tootjate sulgemistele (Kehtna, Rahinge, Vasula) kui näidetele majanduslikust surve alt. Mõistab energiapoliitika seoseid ning 2030. aasta eesmärke Eesti energiatootmise osas, viidates toiduvalikutega sarnastele eesmärkidele. Kasutab konkreetseid näiteid ja andmeid, et põhjendada poliitilist seisukohta.

Rääkija demonstreerib demograafia ja majanduse põhiteadmisi: viitab Allan Puur’i hinnangutele, esitab täpseid andmeid sündide arvust ja migratsioonist ning arutleb maksude mõju inflatsioonile ja tööjõuturule. Kasutab statistik ja terminoloogiat (elukallidus, maksud, kvoot, tööturg) ning rõhub põhjendustele, mis seavad esikohale demograafilised protsessid ja nende majanduslikud tagajärjed.

Kohapeal on ta näidanud tugevat tehnikat ja energiapoliitika teadmisi: on välja pakkunud konkreetseid numbreid (3000 MW praegust võimsust ja vajadust lisada umbes 2500 MW), arutleb võrguinvesteeringute ja välisühenduste üle. Teemadena keskendub ta võrgutasude, taastuvenergia tasu ja aktsiisi kui elektrihinna komponentidele, meretuulepargid vs maismaatuul, ning tuumajaama ja gaasuturbiinide potentsiaalile vesinikuga tulevikus. Ta rõhutab vajadust efektiivsete protsesside ja kiiresti teostatavate lahenduste järele ning teeb tihedat seost tehniliste näitajate ja majanduslike mõjudega.

Ta demonstreerib maksu- ja tarbimispoliitika teadmisi: kasutab konkreetseid numbreid ja näiteid (käibemaks 20%→22%, prognoositi 1,6% mõju, tegelik 5% elukalliduse kasv). Viitab kahele valdkonnale – maksude struktuuri ning nende mõju tarbijahindadele ja vaesusele. Toob esile ajaloolise kogemuse 2003–2005 tulumaksu langetamise mõjusid, kasutades neid argumentides, et sotsiaalpoliitika peab olema seotud maksudega. Näitab järjepidevat tähelepanu maksu-uudatustele ja nende efektiivsusele.