Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Majanduskäitumise valik keskendub kaitsele kodumisele tootmisele ja toidukindlusele; pooldab riigi sekkumist tootjates ning kavatsetakse vastu astuda impordile ja väliskonkurentsile. Nagu näitab 42% toiduhindade tõus ja 40%-line import, rõhutab vajadust Eesti energiatootmise ja toiduvarude tagamiseks (2030. aastal) ning auto- või maksusoodustuste vastandamisel—ei toeta automaksu ning näeb potentsiaalsetele maksukohustustele lahendusi. Jaotatud fookus: majanduslik kasv koos sotsiaalse kaitsega tarbijate hindade ja toidujulgeoleku kaudu.

Majanduslike hoiakute keskmes on maksudest tuleneva inflatsiooni kartus ja maksumuudatuste kriitika; rõhutab vajadust keskenduda tööjõu kättesaadavusele läbi koolituse ja ümberõppe ning eelistab kodumaise tööjõu kaasamist väljastpoolt toodud tööjõu suurendamise asemel. Ta toob välja negatiivse mõju immigratsiooni tasemele ning rõhutab, et valitsuse maksutõusud ei ole piisavalt tõhusad inflatsiooni ohjamisel.

Majanduslikult pragmaatiline ja tarbijate hindade kaitse keskne: tunnistatakse, et rohepööre tõstab kilovatt-tunni hinda ning seetõttu on vaja odavama ja kindla tarne tagamiseks praktilisi lahendusi. Toetatakse maismaa võimsuste ja kohese võrgutegevuse kiirendamist ning välisühenduste arendamist, sageli ilma liigselt dotatsioonideta; prioriteediks seatakse konkurentsivõime ja tarbija hindade kontrolli ning effektse riigi investeeringu kasutuselevõtt.

Majanduspoliitikas on kriitiline ja vastuoluline: taunib tarbimismaksude laienemist ning rõhutab, et need suurendavad hindade taset ja mõjutavad eriti madala ja keskmise palgaga inimesi. Ta pooldab bankamaksu kui õiglast panust ja rõhutab vajadust vältida üldiseid maksukulusid, mis süvendavad vaesust. Seoses ajaloolise maksukorralduse muutustega rõhutab olulisust sotsiaalsete kulutuste ja maksukorralduse tasakaalustamise nimel.