Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kõige märgatavam positsioon rõhutab kodumaise toidutööstuse kaitset ja toidujulgeoleku tagamist; on tugevalt kriitiline senise turupõhise reguleerimise suhtes ning rõhutab vajadust riigi eesmärkide seadmiseks toiduvaldkonnas. Ta rõhutab Eesti suutlikkust toita oma rahvas ja vähendada importi, seeläbi propageerides riigi sekkumist tootjate nimel. Energiapoliitika omaksvõtmine ja 2030. aasta eesmärkide seos toidupoliitikaga viiteid, mis näitavad kinnisust iseseisva tootmise suhtes. Eesmärk on policy- ja väärtuspõhine, rõhuasetus riigi sekkumisele toidutootmises.

Esineja on opositsiooniline ja kriitiline valitsuse suhtes: ta süüdistab maksutõuse ja elukalliduse kasvu demograafilise kriisi süvenemises ning rõhutab vajadust meetmete järele, mis vähendaks elukallidust ja piiraks noorte lahkumist. Ta rõhutab domestilise tööjõu kaasamise tähtsust läbi ümberõppe ja koolituse, mitte võõrtööjõu suurendamist. Samuti märkis ta, et valitsus ei ole esitanud selgeid plaane ning vastustes puudus konkreetne tegevuskava.

Esineja pooldab rohepööret, kuid rõhutab majanduslikku mõistlikkust ja tarbijate huvide kaitset: roheline siht on oluline, kuid elektrihinnad ja konkurentsivõime on prioriteetsed ning toetuvad kogutavale teabele ja praktikale. Ta soovib kiiresti arendada maismaavõimsusi ning parandada jaotust ja võrke, samal ajal vähendades bürokraatiat, et saavutada stabiilne ja taskukohane energia. Tuumaenergia kohta on ta ettevaatlikult kriitiline ning näitab vajadust põhjalikuks aruteluks, kuid ei välista tulevikus alternatiive nagu gaasiturbiinid vesinikuga; üldine positsioon on tasakaalustatud ja pragmaatiline. Üldine eesmärk on riigi konkurentsivõime ja elanikkonna tarbija-huvide tasakaal dannega, mitte impulsiivne ideoloogiline joon.

Opositsiooniline esindaja, kelle keskne tähelepanu on maksupoliitika kriitikal ning elukalliduse ja vaesuse vähendamisel. Ta on tugevalt vastu praeguste maksutõusude ja tarbimismaksude laienemise kiirendamisele, viidates, et need suurendavad ebavõrdsust ja mõjutavad eriti madala ja keskmise sissetulekuga inimesi. Ta märgib, et varasem tulumaksu langetamine koos maksude üldise kärpimisega süvendas vaesust, ning näeb pangamaksu ja teisi otsuseid kui potentsiaalseid õiglasemaid panuseid, mida tuleb kaaluda. Lõpuks rõhutab vajadust ausa arutelupisatsi ja koostöö tõttu lahenduste leidmist, mitte poliitilist oppositsiooni kinnikasvamist.