Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Tekst demonstreerib tugevat maksupoliitika ja eelarve mõistmist ning kasutab konkreetseid näiteid ja andmeid (nt 350 000 inimest vaesuses, trahvide kasvu 76,4%, elektriaktsiis +53%, maamaksu +38%, hasartmängumaks +1%, sotsiaalmaksu võimalik tõus 3% ja 140 miljonit). Viitab ajaloolisele kontekstile (2009. aasta maksupoliitika ning Ajutise maksude jätkuva kehtivuse küsimus) ning kasutab numbreid ja võrdlusi, et toeta oma seisukohti. Näitab järjepidevat analüütilist lähenemist maksude ja sotsiaalsete kulude mõju hindamisel.

Näitab majanduse ja tööhõive mõju mõistmist ning rohepöörde majanduslikke tähendusi, tuues välja konkreetsed andmed (nt materjalide päritolust 80% Hiinast) ning regionaalse majanduse ja taristute rolli arutelu. Rõhutab Euroopa Liidu konteksti ja tootmisüksuste olulisust, et rohepöörde kasu jõuaks mõjuda ka Eesti majandusele.

Speaker näitab rahvusvahelise välispoliitika teadmisi, viidates ÜRO Peaassamblee resolutsioonile, Euroopa Liidu soovitatavale ühisele positsioonile ja USA rollile. Mainitakse ka olulisi riikide positsioone (Saksamaa, Suurbritannia) ning arutletakse, milline on Lääne liitlaste ja Eesti koostöö kontekst. Viide Eerik-Niiles Krossi kommentaarile toob välja teadmise kriitilise debati ajaloolist tausta (vokaalne KGB-taktika tõlgendus) ja Marina Kaljurandi variandi argumenteerimise. Näidatakse järjepidevat arutelu välispoliitika teemadel.

Näitab majandusliku mõju mõistmist kaitsetööstuse kontekstis ning rõhutab vajadust analüüside ja prognooside järele; kasutab spetsiifilisi termineid nagu käive, turud ja mahtude suurendamine.

Ta näitab teadmisi välispoliitikast, viidates ÜRO hääletusele ja Lähis-Ida küsimustele (Jeruusalemm, Hiina, Gruusia) ning komisjonide rollile. Tsiteerib vajadust väliskomisjoni arutelude järele enne otsuste tegemist ja rõhutab majandusdiplomaatika olulisust. Näitab tähelepanu nii poliitiliste sündmuste kui ka praktiliste diplomaadi tegevuste, sealhulgas saatkondade personalikultuuri ja töödega.

Rõhutatakse demograafia ja perepoliitika teemade analüüsi ning kasutatud on termineid nagu demograafiline pilt ja pere loomine. Kuigi spetsiifilisi andmeid ei toodud, on tähelepanu keskmes meetmete mõju hindamine ja poliitikate analüüs ning rakenduslike lahenduste kaalumine demograafilise olukorra parandamiseks.

Energiaturu majanduslikud analüüsid, sealhulgas tasuvus ja tarbijate koormus: rõhutab ülekandeliinide kulusid, dotatsioonide mõju lõpptarbijale ning majanduslike arvutuste tähtsust. Võtab arvesse loodus- ja kalandustegevuse sotsiaalseid ning keskkonnamõjusid ning argumenteerib nii rohelise kui fossiilse energia rolli koostoimes. Kritiseerib kiiret meretuulikute elavdust, viidates vajadusele selgete ja mõõdetavate näitajate järele.

Näitab tugevat makroökonoomilist ja avalike rahanduste alast teadlikkust: toob välja inflatsiooni, ostujõu ja tarbimise mõju ning viitab analüütikute hinnangutele (nt Triinu Tapveri analüüs). Kasutab terminoloogiat nagu eelarve tasakaal, maksukoormus ja tarbimismaksud ning püüab näidata seoseid majanduskeskkonna ja poliitikameetmete vahel. Tuvastab vajaliku tõendusbaasi ja rõhutab, et mõju hindamisel tuleb arvestada nii lühi- kui ka pikaajalisi tagajärgi.

Kasutab konkreetseid andmeid ja statistikat (nt vigastussurmade arv 2022: 825; narkosurmade arv 2020–2022; perevägivalla juhtumite arv ~3500; elanike aktiivne kaitsetahe 71% 2022→ 66%; ainult 1% peab kuritegevust peamiseks mureks). Näitab tugev data-tugedust ja riskide hindamist valdkondades nagu siseturvalisus, kriminaalne ohutus ning sotsiaalne kaitse.

Speaker näitab teadmisi regulatiivse mõju kohta ärile (kooskõlastusring, riskide suurendamine kindlustuses, pikaajalised investeeringuplaanid) ning toob välja konkreetseid majandustsütmeid (oksend nende kohta: koormused, kindlustus, pikkajalised investeeringud aastaks 2029). Esitab tehnilise kriitika põhinevaid argumente ja keskendub reguleeriva keskkonna mõjudele ettevõtlusele.

Ta toob esile piiride logistika ja humanitaarabi väljakutsed ning vajaduse humanitaarsete meetmete kiireks rakendamiseks. Mainitakse omapoolset abi ja finantsilist toestust ning erasektoriga koostöö vajadust (bussiliinid ja graafikud). Tekib mulje, et tema ekspertteadmised kiirgavad praktilisest korraldamisest piiril ning kohalike võimudega koostööst.

Näitab teadmisi parlamendi menetlusest: viitab komisjoni arutelule, ministri kaasamise vajadusele ning kontrollarvude esitamise olulisusele. Kasutab tehnilisi termineid (kontrollarvud, eelnõu, sisuline arutelu) ja rõhutab andmete alusel otsuste tegemise vajadust.